Kuidas päästa keskkonnakollapsi kursil olev maailm?

Rühm Tallinna Ülikooli teadlasi üritab leida uusi teaduspõhiseid lahendusi, kuidas mõelda ja käituda nii, et meie planeedil saaks parem.

Olukorras, kus poliitikud, ettevõtjad ja elanikud ei suuda enamasti teadvustada keerukate keskkonnaprobleemide kogu olemust, kipume leppima liiga lihtsate lahendusega. Näiteks prügi sorteerimine, puude istutamine või ootus tehnoloogilisele läbimurdele.

Sisukamate, jätkusuutlikku ühiskonda kujundavate tegevusviisideni jõudmine eeldab aga, et mõistame ja muudame seda, kuidas me keskkonnast mõtleme, kuidas tajume seoseid ökosüsteemis ja nende tähtsust meie heaolule. Tagasihoidlikult öeldes on ülesanne hiiglaslik ja nõuab eri teadusvaldkondade osavat põimimist.

Haridusel peab olema vägi!

Mure keskkonna pärast ja tunne, et üksi ei suudeta probleemi kõigutada, tõi kokku rühma Tallinna Ülikooli teadlasi. Juba mõnda aega üritavad nad leida uusi teaduspõhiseid lahendusi meie mõtteviisi ja käitumise suunamiseks planeedile paremas suunas. Uskudes hariduse väesse, on sünergia koondatud just viiside leidmisele, kuidas koolide ja mitteformaalhariduse kaudu kujundada noorte arusaamist keskkonnast.

Mõjusa komplekti jaoks on jõud ühendanud mitu valdkonda:

• ökoloogid mõtestavad keskkonnaprobleeme ja pakuvad lahendusi;
• psühholoogid uurivad keskkonnateadliku mõtlemise ja käitumise alusprotsesse;
• haridusteadlased ja digitehnoloogid töötavad välja ja testivad tõenduspõhiseid õppevahendeid ja –meetodeid;
• kommunikatsiooniteadlased katsetavad keskkonnaprobleemidega seotud sõnumite toimivust erinevates sihtgruppides.

IDUst kasvab SEEMIK*

Algul, kui veel otsiti rühma fookust, nimetati end IDUks, interdistsiplinaarseks uurimisrühmaks. Nüüd, olles tihedate omavaheliste arutelude leidnud ühisosa ja tundes jõudu rahvusvaheliste projektitaotluste toel sirguda täisväärtuslikuks uurimisrühmaks, valiti uueks nimeks SEEMIK, mis inglise keeles tähendab Research Group for Sustainability, Environmental Education and Communication Skills.

Uurimisrühma üheks seemneks oli 2013. aastal mõnede rühma liikmete initsiatiivil valminud Avasturaja rakendus (avastusrada.ee). Algul õuesõppe võimaluste laiendamiseks mõeldud vabavaraline rakendus, mis lubab õpetajatel luua looduses õpperadu, on osutunud suurepäraseks varamuks, mille andmebaasi najal uurida õpetamist. Andmebaasi on talletunud kõik küsimused, mille õpetajad on raja kontrollpunktideks loonud, aga ka õpilaste antud vastused. Kusjuures kõnekad pole mitte niivõrd õpilaste antud vastused, kui õpetajate koostatud küsimused.

Rohkem võiks süvitsi minna

Keskkonnaharidusliku õppe peamise eesmärgina on sõnastatud vajadus toetada süvitsi õppimist, mõtlemisoskusi ja keskkonnaalaste kontseptuaalsete teadmiste arengut. Õpetajate küsimusi vaadates selgub aga, et need enamasti kas kontrollivad faktiteadmisi või annavad õpilastele mõne vähest mõtlemist nõudva ülesande, näiteks “Pildista õitsvat lille”. Pigem vähesed küsimused suunavad õpilast arutlema, võrdlema või eri teadmisi sünteesima, juhivad tähelepanu näilistele vastuoludele või suunavad nähtut mõtestama moel, mille käigus tekib sügavam arusaam.

Sügavamat õppimist soodustavate küsimusi siiski leidus, näiteks: “Nimetage inimtegevuse jälgi, mida olete retke jooksul märganud. Milles näete ohtu elustikule?” ja “Kui vaatad tee ääres kasvavaid puid, siis näed, et siin kasvab palju kollast samblikku nimega seinakorp. Miks seda samblikku kasvab siin nii palju ja teisi mitte väga palju?”

Rohkem infot: seemik.tlu.ee

Tee esimene samm loodusteaduste õppe suunas - tutvu Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi õppekavadega.

Rühma liikmed

Ökoloogid Jaanus Terasmaa, Mihkel Kangur ja Liisa Puusepp (LTI Ökoloogia keskus), hariduspsühholoogid Grete Arro ja Elina Malleus (HTI ja LTI), haridusteadlane Terje Väljataga (HTI Haridusuuenduse tippkeskus), kommunikatsiooniteadlased Arko Olesk ja Esta Kaal (BFM) ning digitehnoloogia Priit Tammets ning Triinu Jesmin (DTI).

*Kui see pole suurtähtedest lühend, on seemnest kasvanud taim.