Eesti Pank seletab: koroonaviirus mõjutab Eesti majandust läbi tarneahelate ja inimesi läbi hindade
Kuigi koroonaviirus on seni olnud meist kaugel, võib viirus mõjutada meie majandust läbi väärtusahelate, kommenteeris koroonaviiruse mõju Eesti majandusele Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Hiina on oluline tootja paljudes väärtusahelates ja sealse tootmise vähenemine mõjutab seetõttu tootmist ka teistes riikides. Kui Hiinas valmistatud komponendid on teiste riikide tootmise sisendiks, siis võib komponentide tarnete viibimine vähendada tootmist ka väljaspool Hiinat. Samas on osa Hiina toodangust ilmselt asendatav teiste riikide toodanguga.
Kuna osa Eesti tööstusest on keerukuselt lähedasel tasemel nagu paljud Hiina ettevõtted, siis võib tänu Hiina tootmise vähenemisele suureneda nõudlus ka mõne Eesti ettevõtte toodangu järele. Samas on tootmise massiline suurendamine Eestis siiski raske, sest vaba tööjõudu napib ja seetõttu suurt tõuget majandusele Hiina toodete asendamisest oodata ei maksa.
Maailma väärtusahelate mõttes võib olla Hiinast suuremaks probleemiks viiruse levik teistesse Aasia riikidesse. Taiwan, Lõuna-Korea, Singapur ja Jaapan annavad suure osa maailma tehniliselt keerukamate elektroonika komponentide tootmisest ja nende asendamine võib olla keerulisem, kui Hiina kauba väljavahetamine.
Euroopas on mõjutanud koroonaviirus luksuskaupade tootjaid ja turismisektorit. Hiinlased moodustavad märkimisväärse osa luksuskaupade ostjatest ja reisimise vähenemine mõjutab nii transpordi sektorit kui ka majutusasutusi. Eestis on vähe tuntud kaubamärke, mida luksuskaupade nõudluse vähenemine mõjutada võiks. Samas turismisektorit mõjutab viirusega kaasnev paanika ilmselt ka meil.
Inimesed tunnevad viiruse leviku mõju kõige vahetumalt hindade kaudu. Maailma majandusaktiivsuse nõrgenemine on vähendanud nõudlust nafta järele ja langetanud selle hinda. Madalam naftahinda peaks jõudma ühel hetkel ka Eesti tanklatesse. Samas tähendab tootmise ja maailmakaubanduse vähenemine seda, et kaupu on vähem ja konkurentsitingimustes nende hind tõuseb, nii et koroonaviirus võib tuua kaasa pigem hindade kasvu kui languse.
Koroonaviiruse mõju majandusele ei tulene suuresti mitte viirusest endast, vaid inimeste hirmust ja haiguse leviku vastumeetmetest. Seetõttu tasub kuulata terviseameti nõuandeid ja muuta oma käitumist siis, kui see vajalik on. Teatavate varude hoidmine on kasulik mitte ainult koroonaviiruse pärast, vaid ka teisteks võimalikeks kriisideks valmistumiseks. Samas ei tasu ka varude kogumisega vinti üle keerata, sest liigsete varude hoidmine on kulukas.
Kätepesust ja kinnaste kandmisest väljaspool kodu on viiruse mõju vähendamisel ilmselt palju rohkem abi, kui oma tavapärase majandusliku käitumise järsust korrigeerimisest.
Rahvusvaheline valuutafond on hinnanud, et viiruse puhul on võimalik niinimetatud V-kujuline taastumine. See tähendab, et viiruse mõju majandusele on ajutine. Kui viiruse levik pidurdub, taastub tõenäoliselt argielu sellisena, nagu see oli enne viiruse levikut ja koos sellega taastub ka majandus nendes piirkondades, kus see langes.
