Siseministeerium ei taha, et Eesti oleks teatud riikidest pärit välistudengitele atraktiivne paik

Kuigi haridus- ja teadusministeerium on seadnud siin antava kõrghariduse eesmärgiks rahvusvahelistumise, ei toeta seda siseministeeriumi plaan lisada välismaalaste seadusesse mitmed piirangud kolmandate riikide tudengitele, leidsid täna siseministeeriumi ümarlaual osalenud kõrgharidus- ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad.

„Me ei tundnudki väga, et see ümarlaud oli – meid pigem kutsuti sinna veelkord kuulama nende põhjendusi,” kirjeldas siseministeeriumis välismaalaste seadusemuudatusi tutvustaval kohtumisel osalenud Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Eleri Pilliroog. „Aga ütleme nii, et partnerite poole pealt – just nende nende poolelt, kes olid sinna kokku tulnud –, oli väga palju kriitikat,” lisas ta.

Siseministeerium ise põhjendab vajadust välismaalaste seaduse muudatuste järele aga sellega, et kolmandate riikide tudengite väljalangevus on väga suur. „Probleem on meil ka selles, kust riikidest need välistudengid on. Meil on selgelt kasvavad kogukonnad väga erineva ajaloolise, sotsiaalse ja kultuurilise taustaga välismaalastest, mis on ainult suurenenud,” rääkis ministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus, kes juhtis ka toimunud kohtumist.