Keskmine brutokuupalk oli endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, madalaim aga majutuse ja toitlustuse tegevusalal, kinnisvaraalases tegevuses ning muudes teenindavates tegevustes.

Võrreldes 2018. aastaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal, vastavalt 14% ja 10%. Keskmine brutokuupalk langes põllumajanduse tegevusalal 1,9% ja kinnisvaraalases tegevuses 0,7%.

Avalikus sektoris oli keskmine brutokuupalk 1525 eurot ja tõus aastas 9,5%. Erasektoris, nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõttetes, oli keskmine brutokuupalk 1368 eurot ja tõus aastas 6,7%.

Maakonniti oli 2019. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju (1531 eurot) ja Tartu (1426 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (992 eurot) ja Valga (1058 eurot) maakonnas. Brutokuupalk tõusis igas maakonnas. Kõige kiirem tõus aasta jooksul oli Põlva, Lääne ja Pärnu maakonnas ning aeglasem Jõgeva ja Rapla maakonnas.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1886 eurot ja tunnis 12,5 eurot. Keskmine tööjõukulu kuus palgatöötaja kohta tõusis aasta varasemaga võrreldes 7,3%.