Keskerakond tahab linnamaju edasi ehitada

Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon soovib aastatel 2005-2006 sundüürnikele ehitada vähemalt 600 uut eluaset, samas on pealinna uus võimuliit lubanud linnaehitust tublisti kärpida.

Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon esitas neljapäeval Tallinna linnavolikogule vastuvõtmiseks otsuse eelnõu, mille kohaselt aastatel 2005-2006 valmib elamuehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse” raames vähemalt 600 uut eluaset.

Hooned rajataks Tallinna linna ja erasektori koostöös. Antud eelnõus ettenähtud avaliku ja erasektori koostööprojekti vorm on esimene selletaoline algatus Tallinna linnas, teatas Delfile keskfraktsioon.

Linnavolikogu 2002. aastal kinnitatud elamuehitusprogrammi eesmärgiks on lahendada 5000 abivajaja, millest enamus on sundüürnikud, eluasemeprobleem aastaks 2008, teatab keskfraktsioon.

Programmi maksumus on arengukava kohaselt 900 miljonit krooni ning finantseerimine on planeeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest vastavalt 25 protsenti ja 75 protsenti. Eeltoodust tulenevalt peaks riik investeerima nimetatud programmi realiseerimiseks 225 miljonit krooni. Tänaseks on enamus programmi raames Tallinna ehitatud eluasemeid ehitatud linnaeelarvelistest vahenditest.

Tallinna linnalt taotleb 1. septembri seisuga munitsipaaleluruumi üürimist 2691 sundüürnikku.

Linna- ja erasektori koostöö võimaldab kiirendada programmis püstitatud ülesannete täitmist, leevendada sotsiaalseid pingeid omanike ja sundüürnike vahel ning oluliselt vähendada koormust linnaeelarvele.

Keskfraktsioon pakub, et Tallinna linn korraldaks hoonestusõiguse avaliku konkursi Loopealse rajoonis asuvatele kinnistutele tingimusel, et hoonestaja ehitab kehtestatud tingimustele vastavad korterelamud ning et rajatavates korterelamutes peab kokku olema vähemalt 600 korterit ning et need antakse linnale rendile. Korterite struktuur peaks baseeruma reaalsel Tallinnas eluaset taotlevate sundüürnike leibkondade struktuuri analüüsil.

Hoonestaja on kohustatud sõlmima Tallinna linnaga 24-aastase rendilepingu. Hoonestusõiguse tähtaeg on 24 aastat alates hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisest.

Linnale rendile antavate korterelamute ehitamine toimub hoonestaja poolt, kusjuures linn ei osale vastavate korterelamute ehitamise rahastamises. Hinnanguliselt on hoonestaja poolt linnale rendile antavate korterelamute ehitamise investeeringu maksumus ca 300 miljonit krooni.

Arvestades, et vastavalt kehtivale korrale tasub munitsipaaleluruumi üürnik üüri 20 krooni ruutmeetri kohta kuus ja lähtudes tegelikest üürimääradest, tuleb linnal tasuda renti ca 48-49 krooni ruutmeetri kohta kuus rendileandjale, mis ühtekokku kogu rendiperioodi vältel moodustab linna kuluks 18-19 miljonit krooni aastas.

Tallinna Kesklinna juht, reformierakondlane Keit Pentus on öelnud, et sadade miljonite eest on küll ehitatud ulmeliselt kalleid maju, aga lahendatud on ainult mõnesaja sundüürniku probleemid.

Munitsipaalmajade rajamist koondada kavatsev Tallinna uus koalitsioon on lubanud hakata iga sundüürniku probleeme isikulähedasemalt lahendama.

Linnamajade ehitamine Tallinnas kindlasti järgmisel aastal jätkub, kuid varasemast mitmekesisemates vormides, on lubanud abilinnapea Vladimir Maslov.

“Kasutada saab uusi rahastamisskeeme ning senisest enam just era- ja avaliku sektori koostööd,” lisas Maslov. “Sundüürnikele tuleb läheneda ka individuaalsemalt, erinevatele inimestele sobivad erinevad lahendused.”