VIDEO | Erikomisjon tutvus Euroopa komisjoni aruandega: Eestile heidetakse ette eelarvekulude kasvu ja pensionireformi
Riigiaruannet tutvustanud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht ja majandusnõunik Katrin Höövelson tõi välja, et kuigi viimastel aastatel on Eesti majanduskasv olnud tugev, näitavad prognoosid, et kasv hakkab aeglustuma. "Suures osas põhineb kasv sisetarbimisel ja investeeringutel," märkis Höövelson ja lisas, et kasvu aeglustumise peamiseks põhjuseks on probleemid meie eksporditurgudel.
Selleks aastaks prognoosib komisjon meie majanduskasvuks 2,2 protsenti, järgmiseks aastaks 2,4 protsenti. Kuigi meie valitsussektori võlatase on Euroopa Liidu kõige madalam, ulatudes 9 protsendini SKP-st, tekitab Euroopa Komisjoni hinnangul probleeme liiga kiire eelarvekulude kasv, mis vähendab eelarvelist manööverdamisruumi.
Komisjoni esimehe Jürgen Ligi (RE) sõnul on aruanne varasemast kriitilisem ja harjumuspäraste kitsaskohtade kõrvale on lisandunud pensionireform ja probleemne eelarvepoliitika. "Meile heidetakse ette eelarvepoliitika ebaadekvaatsust. Seda, et majandustsükli tipus on järsult tõstetud riigi kulusid, eelarve viidud defitsiiti ja muudetud protsükliliseks," rääkis Ligi.
Höövelson märkis, et viimasel kolmel aastal on eelarvekulude kasv olnud suurem, kui oleks tervislik. "Eestis on küll seaduslikul tasandil paika pandud eelarvetasakaalu reegel, aga kulude suurenemise osas reegel puudub," lausus Höövelson ja märkis, et nii saaks ka kulude suurenemist ohjes hoida. Tema sõnutsi peaks eelarvepoliitika ideaalis olema vastutsükliline ehk kulutusi tuleks teha enam siis, kui majandus hakkab langema.
Tööjõukulude kasv võib hakata piirama ekspordi konkurentsivõimet
"Tööjõukulud on viimastel aastatel kiires tempos kasvanud. Samas tempos Läti ja Leeduga. See võib hakata pikemas perspektiivis Eesti ekspordi kokkurentsivõimet piirama," rääkis Höövelson.
Riigiaruande kohaselt on kiiresti muutuvate tööturusuundumuste ja tehnoloogia arengu tõttu tekkinud oskuste nappus, mis avaldab survet ettevõtete konkurentsivõimele ning tootlikkuse kasvule.
Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse on võrreldes teiste riikidega endiselt väikesed, mis takistab tootlikkuse kasvu. Teadmiste edasiandmine ülikoolidelt ettevõtetele ja teadustulemuste rakendamine ärilistel eesmärkidel on aeglane, mistõttu on teaduspõhine innovatsioon ettevõtlussektoris tagasihoidlik.
Kogutootlikkuse kasvutempo on mõõdukas, aga see peaks Höövelsoni sõnul olema kiirem, et jõuda Euroopa keskmisele järele. Hetkel on Eesti ettevõtete tootlikkus 78,2 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, tunnitootlikkus aga vaid 70,5 protsenti.
Kui avalikus sektoris paistab Eesti silma digitehnoloogiate ulatusliku kasutamisega, siis digitehnoloogiate kasutamine ettevõtetes on Euroopa Liidus alles 16. kohal. Veel tagapool oleme tööstusettevõtete kategoorias.
Komisjon toob oma aruandes välja, et rahapesuvastane seadusandlik raamistik vajab täiendamist ja efektiviset rakendamist – näiteks on meie trahvid liiga madalad. Siiani pole Eesti üle võtnud ka rahapesuvastast direktiivi.
Muret tuntakse ka finantsjärelevalveasutuste võimekuse üle rahapesuprobleemidega tegeleda. Tuleks üle vaadata, kas inimressurssi on piisavalt ja kui suur on võimekus järelevalvet läbi viia.
Mure pensioni- ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse pärast
Elanikkonna vananemine ja halb tervis tekitavad Euroopa Komisjonis muret pensioni- ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse pärast. Teise samba pensionisüsteemi vabatahtlikuks muutmine suurendab pensionide ebapiisavust ning sellega seonduvalt ka eelarve- ja majandusriske. Elanikkonna vananemist silmas pidades suurendab see muret pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse pärast.
"Ei ole reaalne eeldada, et need, kes väljuvad teisest sambast, kõik investeerima hakkaksid," tõdes Höövelson ja lisas, et kindlasti on ka neid, kes seda teevad, ja ehk paremini kui pangadki, kuid selliseid inimesi on tõenäoliselt siiski vähe. Nii tekib komisjoni hinnangul tulevikus Eesti riigieelarvele lisapinge.
Eesti inimeste kehvad tervisenäitajad võivad komisjoni hinnangul olla seotud tervishoiu ebapiisava rahastamise, tervishoiutöötajate nappuse ja elustiilist tulenevate riskiteguritega. Rahuldamata vajadus arstiabi järele inimeste endi hinnangul on veelgi suurenenud ja on nii esmatasandi arstiabi kui ka eriarstiabi pika ooteaja tõttu endiselt üks Euroopa Liidu suurimaid.
Kuigi meie oodatav eluiga kasvab kiiresti ja oleme jõudnud oma 78,4 eluaastaga Euroopa Liidu keskmise lähedale, on meie tervena elatud aastate hulk üks liidu väiksemaid.
Majandust iseloomustab energiamahukus
Vähene ressursitõhusus ning suur energia- ja CO₂-mahukus, mis on tingitud eelkõige Eesti tuginemisest põlevkivile, on probleemid, mis raskendavad Euroopa Liidu kliimapoliitika raames seatud CO₂-heite vähendamise eesmärkide saavutamist. Komisjon leiab, et Eesti tulevane majanduskasv ja keskkonnakestlikkus sõltuvad sellest, kui hästi riik neid probleeme leevendab, ehitades samal ajal üles innovaatilise majanduse.
