Kas kõrvaklapid teevad kurdiks?

Kuulmislangusel ja kõrvaklappidega muusika kuulamisel üle kolme tunni päevas on tihe seos.

Mitmed eri riikides tehtud uuringud kinnitavad, et kuulmislangus on noorte seas üsna leviv nähtus. Kuulmislangus, sageli ka tinnitus (kohin või vile kõrvades), esineb Euroopa Liidu riikides 10–13 protsendil noortest vanuses 12–35 aastat. Suurbritannia audioloogid ja kõrvaarstid on nimetanud seda lausa tänapäevaseks epideemiaks. Üsna tihe seos on kuulmislangusel ja kõrvaklappidega muusika kuulamisel keskmiselt üle kolme tunni päevas.

Tallinna ülikooli käitumis- ja neuroteaduste tippkeskus alustas selleteemalist uuringut. Tööd juhib eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping.

Eesti õpilaste uuring algas möödunud aasta novembris. Selle käigus viiakse Eesti koolides läbi audiomeetriline sõeluuring. Kaasatakse vähemalt tuhat üheksanda klassi õpilast. Kuulmistundlikkust mõõdetakse standardse toonaudiomeetrilise protseduuriga. Peale selle täidavad õpilased küsimustiku oma muusika kuulamise harjumuste kohta.

Avo-Rein Tereping ütleb, et esialgsed tulemused on rõõmustavad: Eesti koolinoortel esineb kuulmislangust vähem kui nende Euroopa vanusekaaslastel. Märkimisväärset langust on täheldatud üksikutel, kuid selle põhjused on pigem seotud läbipõetud haigustega, mitte liiga valju muusika kuulamisega.

Noored on ka öelnud, et väldivad teadlikult liiga valju heliga keskkonda. On neidki, kes kasutavad kontsertidel kõrvatroppe, et pärast selle lõppu kõrvad liiga valjust helist ei kumiseks.

Müra on aga igal pool meie ümber, tihtipeale me ei märkagi seda. TLÜ eksperimentaalpsühholoogia labor on teinud mõõtmisi ka spordisaalides, kus toimuvad rühmatreeningud. Selgub, et ka ühe tunni jooksul võib saada müradoosi, mis on umbes 85 protsenti päevasest normist.

Projekti „Kooliõpilaste kuulmisteravuse uuring“ rahastab MTÜ Audiere.

Keda sellised teemad lähemalt huvitavad, sel sobib õppida Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis.