Leedu Delfi: Rootsi ajakirjaniku sõnul püüab Kreml Rootsi panku Baltimaadest välja suruda
Vilniuse Poliitikaanalüüsi Keskuse peaanalüütik Marius Laurinavičius arvas, et selline oht on väga tõsine.
Leedu Ausa Panganduse Assotsiatsiooni juht Kęstutis Kupšys sõnas aga, et igaüks võib erinevaid vandenõuteooriaid välja mõelda.
Pangad ise Nilssoni kirjutist ei kommenteeri.
Mõned nädalad tagasi avaldatud artiklis viitab Rootsi ajakirjanik oma allikatele riiklikus julgeolekuteenistuses.
Leedu Riikliku Julgeolekuameti (VSD) esindajad teatasid, et seaduse järgi ei tohi nad oma objekte ega meetodeid kommenteerida ning on kohustatud avalikkust informeerima vaid kord aastas oma ohuhinnangus. VSD viimases aastaraportis Venemaa survet Rootsi pankadele ei mainita.
Küll on aga raportis kirjutatud, et Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika, mida juhib Kremli soov tagada režiimi stabiilsus ja veenda kodust publikut, et see on asendamatu, kujutab endast Leedule suurimat ohtu.
„Režiim kombineerib poliitilist ja diplomaatilist tegevust efektiivselt majanduslike ja sõjaliste meetmetega. Tehes kuluefektiivseid energiakandjate, relvade, kaubandus- ja muid pakkumisi välisriikidele suurendab Kreml nende poliitilist sõltuvust Venemaast ja saab suurema mõju nendes riikides tehtavate otsuste üle,” teatas VSD. „Moskva kasutab neid meetodeid, et nõrgestada NATO ja Euroopa Liidu ühtsust, õõnestada Lääne poliitiliste ja õiguslike institutsioonide efektiivsust ning kindlustada sõjaline kohalolek teistes riikides ja kontinentidel.”
VSD raporti järgi tuli mullu Leetu kõige rohkem potentsiaalseid investoreid plaaniga investeerida finants- või krediidisektorisse.
„On olnud kasvav huvi kolmandate riikide investorite poolt asutada finantstehnoloogia, makse- ja e-rahaettevõtteid. Selgus, et oluline osa kolmandate riikide kodanikest, kes tahtsid finants- ja krediidisektorisse investeerida, katsetasid lihtsalt võimalusi ja kaitsemehhanisme,” teatas VSD. „Mõned investorid loobusid oma plaanidest kohe, kui said teada, et uuritakse nende vastavust riiklikele julgeolekuhuvidele või pärast Riikliku Julgeoleku Koordinatsioonikomisjoni otsust.”
Leedu Pangaassotsiatsiooni president Mantas Zalatorius ütles Leedu Delfile, et finantssüsteem on osa riigi kriitilisest infrastruktuurist.
„Seetõttu ei ole võimalik rääkida olukorrast finantssektoris geopoliitilisest kontekstist eraldatuna. On iga riigi huvides kaitsta oma kriitilist infrastruktuuri. Ei saa välistada, et Skandinaavia ja Balti finantssüsteemid on Venemaa hübriidsõja sihtmärgid. Kolmanda osapoole sekkumise, valeinformatsiooni ja muu vaenuliku tegevuse oht on tõeline ja sellega tuleb tegeleda suure vastutustundega. Vaenulike jõudude katseid mõjutada elanikkonda ja selle meeleolusid inimteguri kaudu ei saa välistada. Negatiivsed hoiakud on hübriidrünnaku osa, mille eesmärk on õõnestada usaldust institutsioonide, sealhulgas finantsinstitutsioonide vastu,” ütles Zalatorius.
„Rootsi meedias käib pidevalt geopoliitiline debatt. Swedbank jälgib seda, aga ei osale,” kommenteeris Swedbanki pressiesindaja Unni Jerndal Leedu Delfile.
Analüütik Laurinavičius ütles, et Venemaa on Balti riikide pankade vastu tegutsenud alates Nõukogude Liidu lagunemisest.
„Me võime vaadata näiteid Lätis ning oli palju seoseid Leedus Snorase ja Ūkio Bankasega. Aga ei loe ainult ajalugu. Vaatame, mis juhtuks, kui neid saadaks edu, kui Leedu turul ei oleks Skandinaavia panku. Loomulikult on pangad andnud panuse meie majanduskasvu. Mitte ainult nemad, loomulikult, vaid ka Euroopa Liidu toetus. Aga ilma pankadeta, ilma Skandinaavia kapitalita, oleks olukord halvem. Ma ei ütle, et on hea, et see on ainult Skandinaavia oma, aga nii asjad on. Pankade kapitali on alati vaja,” ütles Laurinavičius.
Laurinavičius märkis, et Rootsi pankade kadumine tekitaks tingimused Venemaa või Venemaaga seotud pankade Balti riikidesse sisenemisele.
Laurinavičiuse sõnul teeb Venemaa seda mitmetel põhjustel.
„Alates rahapesust (mida ta teeb riigi tasemel) kuni majandusliku kontrollini. Pangad tähendavad kontrolli majanduse üle,” ütles Laurinavičius.
Kupšys ütles, et tänapäeval on palju valeinformatsiooni ja ta suhtub Nilssoni artiklisse ettevaatlikult.
„Ma vaatan sellele ettevaatlikult ja muigega, sest igaüks võib välja tulla erinevate mõtetega, mis on lähedal vandenõuteooriatele,” ütles Kupšys. „Kui ohud on reaalsed, tegeletakse nendega ilma kärata. Kui on mingeid valgumisi avalikku ruumi, mis siis muutuvad karikatuurlikuks, saab seda vaevalt pidada tõeliseks ohuks.”
Kupšysi sõnul ei ole kõnealusel juhul piir tegelikkuse ja fantaasia vahel tema jaoks selge.
„Kas me tõesti näeme siin probleemi või mõtleme selle lihtsalt välja? Siis võib igaüks seda ettekujutust ära kasutada ja meid vastavalt nõrgestada,” ütles Kupšys.
