Kuidas me paistame innovatsiooni osas võrreldes teiste Euroopa riikidega?

Oleme jätkuvalt digitehnoloogiate kasutamisel alla Euroopa keskmise, isegi võrdluses Ida-Euroopa riikidega. Näiteks on väga tugevalt selles tõusnud Leedu. Sealsetelt kolleegidelt kuulen, kuidas digiareng on hoo sisse saanud. Samas on digitaalsete lahenduste kasutuselevõtul tasuvusajad lühemad kui mõnel muul investeeringul.

Kuidas lahendada Eesti ettevõtjaid pikalt kimbutavat tööjõupuudust?

Ettevõtjad on mitmel puhul välja toonud oskustööliste puuduse. Kindlasti tasub mõelda siin sellele, kuidas me asju nimetame. Näiteks mitmetes ettevõtetes on masinaoperaator rohkem programmeerija kui kangide liigutaja, miks mitte seda siis nii nimetada? See puudutab nii erialade populariseerimist noorte hulgas, aga ka täiskasvanute ümberõpet.

Avalikus inforuumis on juttu pea saabuvast majanduslangusest. Milline on prognoos tulevikuks?

Aasta on majanduses alanud turbulentselt, see on võtnud mõtlikuks. Tekkinud on üleilmne ebakindlus, mis viirusehooaja edenedes on veelgi hoogu juurde saanud. Oleme siiani vaadanud, et majandus pigem aeglustub. Kuid meile on teadmata koroonaviiruse mõju - kaua see kestab, mis riike mõjutab, millised majandussektorid kõige enam löögi alla satuvad jne.

Ettevõtetel tuleb üle vaadata oma tarneahelad ja talituspidevus. Enam ei pruugi juba sissetöötatud teid pidi tootmiseks vajalikku kaupa või toorainet saada. Ning selle tulemusel võib tekkida olukord, kus töötajaid jääb üle.

Teisalt, see on ettevõtetele võimalus, globaalsete tarneahelate ümbervaatamisel võime muutuda atraktiivseteks. Samuti võime hakata tegema asju, mida on varem Eestis väljaspool tehtud. Iseenesest on Eesti ettevõtete osakaal sihtturgudel on nii väike, et targalt tegutsedes võib ka keerulisel ajal leida võimalusi kasvamiseks.

Kas need meetmed, mida pangad rahapesu tõkestamisel teevad, on piisavad või üle vindi?

Pangad on endiselt majanduse vereringe. Meie finantseeritud on jätkuvalt väga suur osa Eesti ettevõtlusest.Need, kes on hakanud rääkima kontode mitteavamisest või sulgemistest, peavad oma ettevõtlusmudeli üle vaatama, sest varasemate mudelitega enam jätkata ei saa. Kontode mitteavamine või kontode sulgemine on pigem erandlik, mitte tavapärane. Näiteks eelmisel aastal avasime ettevõtetele üle 8 000 konto.

Eesti on võtnud majanduses ja rahanduses riskide vähendamise suuna. Tervikuna on üldine keskkond muutunud, millest on pangad ja järelevalve aru saanud. Pankadel on üldiselt vaja teada, kes on tegelik kasusaaja ehk omanik, kust on pärit vara, kes on ettevõtte kliendid ning milline side on Eestiga. Need on põhikriteeriumid, mille alusel kliente teenindame ning nendest kinnipidamist järgib tugevalt ka järelevalve.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid