Bloomberg Economics arendas välja neli stsenaariumi, mis põhinevad Hiina kogemusel, koroonaviiruse juhtumite levikul teistes riikides, ülemaailmsete tarneahelate riskihinnangutel ja maailmamajanduse suuremõõtmelisel mudelil.

Et epideemia edasise arengu ning valitsuste ja ettevõtete reageeringu kohta on palju teadmatust, ei saa ennustajad pretendeerida suurele täpsusele. Siiski pakuvad need neli stsenaariumi võimaluse jälgida potentsiaalset mõju riikidele ja majandusvaldkondadele.

Analüüsi aluseks oli Hiinas toimuv, kus autode müük on langenud 80%, reisijate transport normaalsest tasemest 85% väiksem ja ettevõtete tulemuste ülevaated annavad rekordmadalaid numbreid. Teiste sõnadega, majandus on praktiliselt seiskunud.

Bloomberg Economicsi hinnangul on sisemajanduse kogutoodang 2020. aasta esimeses kvartalis angenud 1,2 protsendini võrreldes eelmise aastaga, mis on väikseim arvepidamise algusest alates. Kui Hiina märtsis kiiresti jalule ei tõuse, võib ka see prognoos liiga optimistlikuks osutuda.

1. stsenaarium: suurem löök Hiinale ja selle mõjud ülejäänud maailmale

Hiina on ülejäänud maailma jaoks tähtis nõudluse ja tarnete allikana ning finantsturgude tähelepanu keskpunktina:

- 2019. aastal importis Hiina 2,1 triljoni dollari väärtuses. Müük Hiinas on rahvusvaheliste ettevõtete jaoks suur tuluallikas. Ja Hiina turistide kodus püsimine annab löögi kõigile.

- Hiina on maailma suurim komponentide tootja. Kui Hiina tehased sulguvad, on koostisosi kõige jaoks alates iPhone’idest kuni ehitusmasinateni raskem leida.

- Mõju ulatub ka väikeettevõteteni. Hongkongi ehete disainer avastas, et tema automatiseeritud ja digitaliseeritud tarnijad Hiinas, kes suutsid valmistada tuhat sõrmust päevas, enam ei tööta. Töötajad kohapeal teevad käsitsi aga vaid ühe nädalas.

- Hiina šokid on levinud maailma finantsturgudel ka varem, näiteks 2015. aastal jüaani ootamatu devalveerimise tekitatu. Koroonaviirus kordab seda mustrit suuremas ulatuses, kui aktsiad langevad üle maailma ning annavad omakorda löögi leibkondade jõukusele ja ettevõtete kindlustundele.

Kui Hiina suudab haiguspuhangu kiiresti kontrolli alla saada ja maailma tehas teises kvartalis taas ellu ärkab, on mõju ülejäänud maailmamajandusele piiratud.

Made-in-China.com-i uuring leidis, et veebruari lõpuks oli 80% Hiina tootmisettevõtetest uuesti tööle hakanud. Usutakse, et aprilli lõpuks on tootmisvõimsused taas tavapärasel tasemel.

Kui see juhtub, järgneb esimese poolaasta rängale šokile taastumine teisel poolaastal. Mõju suurte majanduste aastasele SKT-le on siis raske hinnata.

Et viirus on levinud ka mujal maailmas, muudab probleem Hiinas kuju. Kui näiteks Hiinas ollakse enam-vähem oma siseriiklikust koroonaviiruse probleemist üle saanud ja kõik töölised on tootmisliinide juures tagasi, on tekkinud uus mure: tellimuste vähenemine välismaal.

2. stsenaarium: haiguspuhangud tekitavad kohalikke häireid

Oletame, et Hiinal võtab taastumine rohkem aega ja see on U-kujuline, mitte V-kujuline joon.

Kuigi tehased võivad uuesti tööle hakata, võivad probleemiks saada tarneahelad.

Koroonaviirus annab löögi ka teistele suurtele majandustele – Lõuna-Koreale, Itaaliale, Jaapanile, Prantsusmaale ja Saksamaale. Bloomberg Economicsi arvutuste järgi kahandab see ülemaailmset majanduskasvu 2020. aastal 2,3 protsendini. Enne viirust ennustati 3,1 protsenti.

3. stsenaarium: ulatuslik nakatumine

Siin oletatakse tõsist šokki Lõuna-Koreale, Itaaliale, Jaapanile, Prantsusmaale ja Saksamaale. Lisatud on väiksemad šokid kõigile riikidele, kus on alates märtsi algusest nakatunuid. Nende hulgas on ka USA, India, Suurbritannia, Kanada ja Brasiilia, ehk kõik maailma kümme suuremat majandust aeglustuvad, sest võitlevad koduse haiguspuhanguga.

Selle stsenaariumi korral kahaneb ülemaailmne majanduskasv 2020. aastal 1,2 protsendini. Euroala ja Jaapan lähevad langusesse ja USA kasv kahaneb 0,5 protsendini, mis tähendab tööpuuduse kasvu presidendivalimiste aastal.

4. stsenaarium: ülemaailmne pandeemia

Et kirjeldada ülemaailmse pandeemia majanduslikku mõju oletas Bloomberg Economics, et kõik riigid saavad ränga löögi, mis on võrdne Hiina esimeses kvartalis saaduga.

Kui see juhtub, langeb aastane ülemaailmne majanduskasv nulli. USA läheb koos euroala ja Jaapaniga langusesse, mis muudab potentsiaalselt presidendivalimiste dünaamikat. Hiina majandus kasvab vaid 3,5%, mis on väikseim number pärast 1980. aastat, kui Deng Xiaopingi reformid olid alles algamas. Üle maailma kahaneb toodang 2,7 triljoni dollari väärtuses.