Uuring: haigena käivad enim tööl nende valdkondade töötajad, kus on suurem võimalus teisi nakatada
55 protsenti inimestest käis haigena füüsiliselt töö juures kohal ja 13 protsenti tegi haigena tööd kodus. Muret tekitavalt suur on haigena tööl käijate arv just kaubanduse ja toitlustuse tegevusaladel, kus teiste inimeste nakatamise oht on suurem.
Uuringus osales üle 3700 inimese, kellest 88 protsenti töötas ja õppis, kaheksa protsenti ainult õppis ja neli protsenti ei töötanud ega õppinud. Brandem küsis töölkäijatelt, kas nad on viimase aasta jooksul haigena tööl käinud ja ka seda, kui palju suurema töötasu eest oleksid inimesed nõus haigena tööl käima.
Kõige rohkem käivad haigena tööl just madalama haridus- ja palgatasemega töötajad. Akadeemilise kõrgharidusega töötajate hulgas on viimase aasta jooksul haigena tööl käinud üle kolmandiku ehk 38 protsenti inimestest, rakendusliku kõrgharidusega töötajate puhul on see näitaja 46 ja keskharidusega töötajatel 57 protsenti.
Kehtib ka selge negatiivne seos töötasu suuruse ja haigena tööl käimise vahel - mida madalam on töötasu, seda suurem on tõenäosus, et inimene haigena tööle läheb. Töötajatest, kelle brutotöötasu täistöökoormuse korral oli alla tuhande euro, käis haigena tööl 61 protsenti. Üle 2000-eurose brutopalgaga töötajatest käis viimase aasta jooksul haigena tööl 41 protsenti.
Brandemi tegevjuhi Marie Evarti sõnul on haigena tööl käivate inimeste arv endiselt suur, kuid on viimastel aastatel järjepidevalt vähenenud. Haigena tööl käivate inimeste arv väheneb, kuna järjest enam tööandjaid hüvitab töötajatele esimeste haiguspäevade eest töötasu.
„Kuna Brandemi uuringu vastuste kogumise periood jäi selle aasta veebruari lõppu ja märtsi algusesse, siis mõjutas tuleviku kavatsustele antavaid hinnanguid kindlasti ka väga suurt meediakajastust saanud viiruste temaatika. Praegu on positiivne see, et inimeste teadlikkus viirushaiguste leviku ja ärahoidmise kohta on väga palju kasvanud. Loodetavasti avaldab see tulevikus positiivset mõju ka teiste viirushaiguste leviku tõkestamisele," lisas Evart.
Marie Evart tõi veel välja, et kõige rohkem käiaksegi haigena tööl sel juhul, kui töötasuga toimetulek on kehv ja tööandja ning riik ei kompenseeri haiguspäevade tõttu saamata jäänud töötasu. „Keegi ju ei taha tegelikult haigena tööl käia. See on paljude inimeste jaoks sundseis. On muidugi ka neid, kelle töö jääks töölt eemaloleku tõttu tegemata, sest paljud ettevõtted on töötajate puuduses ja palkade kasvades üsna „õhukeseks" lihvitud. Valdavalt on aga inimesed haigena tööl siiski puhtalt isiklikel majanduslikel põhjustel," sõnas Marie Evart.
Paratamatul käivad haigena tööl rohkem nende valdkondade töötajad, kus on suurim võimalus teisi inimesi nakatada, nagu näiteks kaubanduse, toitlustuse ja muude teenindavate tegevusalade töötajad. Need on valdkonnad, kus paraku ei ole võimalik töötada kaugtöö vormis või vabalt valitud ajal. Kaubanduse ja teeninduse valdkonna ettevõtteid seob klientidele antud lubadus lahtioleku aegade osas ja ka inimestega kokkupuutumine on ka nendes valdkondades möödapääsmatu. Viimase aasta jooksul on haigena tööl käinud 68 protsenti majutuse- ja toitlustuse tegevusala töötajatest, 67 protsenti muude teenindavate tegevusalade töötajatest ja 63 protsenti kaubanduse tegevusalade töötajatest.
Kõige vähem käivad haigena tööl info ja side valdkonna töötajad (34 protsenti). Sellel tegevusalal on ka kõige suurem osakaal inimesi, kes haiguse korral kodus tööd teevad (52 protsenti).
Brandemi uuringus küsiti ka seda, kui palju suurema töötasu eest oleksid inimesed nõus haigena tööl käima. Selgus, et 53 protsenti inimestest ei oleks mitte mingi hinna eest nõus haigena tööle minema. 47 protsenti töötajatest oleksid aga valmis haigena töötama küll, kui töötasu oleks sellisel juhul kõrgem. Kuni 25 protsenti kõrgema töötasu eest oleks nõus haigena tööl käima kaheksa protsneti töötajatest, 26-50 protsenti kõrgema tasu eest 17 protsenti inimestest. Üle kahe korra kõrgema töötasu eest oleks nõus haigena tööle minema aga 21 protsenti inimestest.
Brandemi kandideerimiskäitumise uuringus koguti osalejatelt andmeid alates 17. veebruarist kuni 10.märtsini 2020. aastal ning selles osales 3711 inimest üle Eesti.
