„Majanduskriisi sõna ettevõtted veel ei kasuta, aga see, mis on viimasel nädalal toimunud – massilised grupitühistamised –, see on muidugi, jah, reaalsus,” rääkis Eesti spaaliidu tegevjuht Aire Toffer. Jutt käib ennekõike just välisturistidega seotud tühistamistest – olgu see siis ärireiside, seminaride või konverentsidega seonduvalt –, mille arv sisuliselt iga tunniga kasvab.

„Kuna siseriiklikult jäetakse ära kõik suuremad sündmused, siis ilmselgelt ei ole inimesed huvitatud reisimisest ka väljapoole – eriti veel, kui riik seda soovitab,” põhjendas Toffer. Kuigi Aasia gruppidega seotud tühistamised on juba mõnda aega aset leidnud, siis viimase nädala suur kasvanud on ennekõike seotud lähiriikidega broneeringutega.

Seda kinnitab ka Pärnus tegutseva Viiking spaa-hotelli juht Kairi Lusik, kelle sõnul hakkasid eelmise nädala lõpus tulema esimesed Skandinaavia seeniorrühmade tellimuste tühistused ning palved nihutada reisikuupäevad sügisesse. „Viimase paari nädala sündmuste põhjal võime öelda, et näeme majanduskriisi esimesi märke,” tõdes Viiking spaa-hotelli juht.

Samas rõhutasid nii Aire Toffer kui ka Kairi Lusik, et Eesti-siseselt sellist paanikat ei ole ning ei eestlaste ega ja Läti turistide broneeringutele pole koroonaviiruse levik mõju mingit ebatavalist mõju avaldanud. „Mis puudutab neid spaasid, kus on palju Eesti-siseseid turiste, siis seal ei ole veel müügilangust näha,” sõnas Toffer.

Siseturistid võivad mõju tasakaalustada

Üks selline spaa-hotell, mis on ennekõike just siseturistile orienteeritud, on Võrus tegutsev Kubija hotell-loodusspaa. Selle juhi Ly Voolaiu sõnul ei saa nemad küll nõustuda Martin Helme väitega, et majanduskriis on juba kohal.

„2019. aasta ei olnud küll suure käibekasvuga – ja palgakasvu tõttu ka kasum vähenes –, kuid mitte midagi sellist, mis jalust maha lööks. 2020. aasta jaanuar-veebruar olid lausa rekordkäibega ehk mingeid järske langusi ei olnud. Ka märts algas tavapäraselt,” rääkis Voolaid.

Tema sõnul hakkasid alles sellel nädalal saabuma esimesed tõsisemad märgid, kui välismaalased hakkasid aprilli- ja maikuiseid broneeringuid tühistama. „Meil konkreetselt on välisturistide osakaal väike ja väga suur langus ei ole, aga selge on ka see, et seda auku millegagi täita ju ei ole,” märkis ta.

Otepää külje all tegutseva Pühajärve Spa & Puhkekeskuse juhatuse liige Liina Lambot-Lepp tõdes, et viiruse tõttu on nende juures korraldatud üritustele jäänud tulemata osalejaid Leedust ja Itaaliast.

„Hetkeseisuga koroonaviiruse tõttu broneeringuid tühistatud veel ei ole, kuid loomulikult on väliskliendid murelikud ja reisikorraldajad on palunud tühistamistingimuste muutmist – võimalust tühistada broneering kuni 24 tundi enne saabumist,” rääkis Lambot-Lepp. Kuna tegu on eriolukorraga, on ettevõte headele koostööpartneritele võimaluste piires ka vastu tulnud.

Kuna siseturismile pole viiruse levik veel mõju avaldanud, siis usub Pühajärve Spa & Puhkekeskuse juhatuse liige, et kui olukord Eestis jääb stabiilseks, on võimalik, et mõju siseturismile on pigem positiivne – välisreisidel käimise asemel avastatakse pigem kodumaiseid kohti.

„Loomulikult oleme arutanud võimalikke variante, praegusel hetkel eelkõige puhkuste ümberkorraldamist, kui kevadised Soome ja Rootsi grupid tõesti tulemata jäävad või broneeringuid edasi lükkavad. Kuid üldiselt üritame võtta päeva korraga, teha otsuseid vastavalt olukorra arenemisele ja sealjuures mitte liigselt paanitseda,” sõnas Lambot-Lepp.

Mõtlevad juba leevendusmeetmetele

Seda, et kindlasti saavad viiruse mõju kõik spaad tunda – lihtsalt mõju ulatus võib olla erinev –, tõdes ka spaaliidu tegevjuht Aire Toffer. Seetõttu on nii spaa-hotellid kui ka spaaliit koos teiste turismisektori alaliitudega hakanud juba mõtlema lahenduste peale, mis aitaks kriisi mõju sektori ettevõtetele leevendada. Üks sellele keskenduv kohtumine on näiteks homme aset leidmas.

„Loomulikult me mõtleme siin praegu globaalselt, mis see toob kaasa kogu sektorile ja mis ettevõtetele ükshaaval – milliseid meetmeid võiks riik võtta kasutusele, et seda olukorda pehmendada. Kindlasti on vaja siin riiklikku sekkumist,” rõhutas spaaliidu juht.

Ta tõi võimalike näidetena välja maksusoodustused. „Võib-olla vähendada selleks perioodiks tööjõumaksude osakaalu kuigi palju, võib-olla ajatada makse, võib-olla sundpuhkusele saadetud töötajate töötasu kompenseerimist töötuskindlustuse vahenditest näiteks,” loetles Toffer. Võimalik, et mõned ettevõtted võivad vaja abi arvelduskrediidi võimaldamisel.

Kõige suurema probleemina näevad nii spaaliit kui ka tema liikmed avalikkuse informeerimises. „Kõige suurem puudus on infost – mida meie oma riigis tehakse ja selle haiguse olemusest –, võib-olla see paanika on suurem, kui vaja oleks,” sõnas Toffer. Ta tõi välja, et näiteks eile õhtul oli terviseameti kodulehel veel vana info.

Sama meelt on ka nii Viiking spaa-hotelli kui Kubija hotell-loodusspaa juhid. Ly Voolaiu sõnul tuleks ennekõike säilitada eestlase rahulik meel ja talupojatarkus, et vähemalt siseturism säiliks ning inimesed siiski julgeksid kodunt välja tulla. „Liigne hirmutamine ja paanika ei ole tõesti asjakohased meetmed ja seda soovitaks küll kõigil silmas pidada,” rõhutas Kubija hotell-loodusspaa juht.

Püüavad mõju töötajatele minimaalsena hoida

Kuigi Voolaid tõdes, et koroonaviirus annab turismitööstusele kindlasti valusa löögi, loodab ta, et siseturismile on selle mõju väike ja ettevõtte personali see mõjutama ei hakka. „Kui langus jääb ca 30% piirimaile ja kestab maksimaalset kaks kuud, saame hakkama ilma personaliga seotud muutusteta,” kinnitas Kubija hotell-loodusspaa juht.

Küll aga tõdes ta, et kui märgid näitavad pikemaajalist langust, tuleb hakata töötajaid kõigepealt puhkusele saatma, alles seejärel mõtlema mõelda palgata puhkuste peale ning kõige viimane variant on koondamised.

Ka Viiking spaa-hotelli tegevjuht Kairi Lusik ütles, et nad püüavad mõju töötajaskonnale minimaliseeida. „Mõju töötajaskonnale üritame minimaliseerida. Hetkel ei ole erilisi meetmeid rakendanud, aga loomulikult oleme kaalunud erinevaid variante, kuidas oleks tegevuskava võimaliku olukorra halvenemise puhul – kaaluda vabade ametikohtade täitmise vajadust, võimalus puhkust kasutada jne,” loetles ta.