Seli tõdes, et viirusesse tuleb suhtuda tõsiselt. Paljud suhtuvad aga hoolimatult ja löövad käega, et pole hullu, mulle see külge ei hakka ning sellega levitavad tahtmatult. „Mida vähem me anname levimiseks võimalust, seda rutem see kaob,“ lausus Seli.

Ta lisas, et viirus jätab kindlasti jälje igasse eluvaldkonda, kuid lihtsalt paanikaks, et läheme ostame poed tühjaks, ei ole põhjust. Samas on see tavapärane, et pendli kõikumisel liigub see kiiresti ka teise äärmusesse.

Küll peaks aga iga inimene mõtlema, mida tema saaks ära teha, et viiruse levikut takistada. Õigemini, mida tema saaks mitte teha.

Erinevad prognoosijad on maalinud tulevikust üsna tumedaid pilte. Kes ootab, et maailmamajanduse kasv jääb nõrgaks, kes ei välista langust. Viimati avaldas Nomura analüüsi, kus tõdeti, et majanduslangusest tänavu pääsu ei ole. Kas pilt on tõesti nii trööstitu?

Igasugused mõju hindamised on Seli sõnul praegu emotsionaalsed. „Kui tootmine jääb seisma, sest 1000 jupist koosneval tootel on üks jupp puudu, siis on probleem,“ möönis Seli, kuid lisas, et on vara hinnata, kui suurt resonantsi see kogu majandusele annab, sest kõik sõltub kui kaua viiruse levik kestab.

„Elame päeva ja nädala korraga,“ lausus ta. „Kes kannatab, see kaua elab!“

Nagu iga kriisi puhul on ka praegu võitjad, nii läheb hästi piirituse ning ka näomaskide tootjatel. Lisaks tõi Seli välja, et nagu suures sõjas areneb teadus ning meditsiin hüppeliselt. Ka meie teaduspotentsiaal viroloogia alal suur. Paraku ei oska meie teadlased ennast hästi müüa ning seda maas vedelevat raha üles korjata.