Martin Helme: ma kindlasti ei käi välja vekslit, et valitsus maksab kõik ärajäänud asjad kinni
„Minu hinnangul oleme me liitkriisis – meil on tervishoiukriis ja majanduskriis korraga,” märkis tänasel valitsuse pressikonverentsil rahandusminister Martin Helme (EKRE). Tema sõnul paneb selline olukord ühiskonna igal moel proovile, mistõttu tuleb tekkinud olukorras kokku hoida ja olla ratsionaalne.
Helme lisas, et olukorras, kus räägitakse 70% suurusest nakatumise võimalusest elanikkonnast – mis võiks Eestis tuua kaasa 900 000 nakatanut ja 27 000 surmajuhtumit –, ei ole võimalik rääkida mingil moel üle reageerimisest. „See on taust, millega me peame arvestama, kui võtame ette järgmisi samme, et seda ära hoida,” põhjendas rahandusminister. Tema hinnangul peaks valitsus olukorrale järskude sammude ja selgete meetmete paketiga reageerima.
„Kõige akuutsem riskipiirkond meie jaoks on Rootsi. Mis on lahendustest laua peal? Laevaliikluse kohene lõpetamine – vähemalt Rootsiga, võib-olla ka Soomega –, lennuliikluse kohene lõpetamine – jättes alles ainult erakorralised reisid, et eestlased koju saaks –, koolide kohene sulgemine – et haiguspuhang ei saaks levida vähemalt kohapeal –, kinode, teatrite, erinevate rahvakogunemiste täielik lõpetamine, ostukeskuste täielik sulgemine – nii et järele jäävad ainult toidupoed ja apteegid – ning maismaapiiri täielik kontrolli alla võtmine,” loetles Helme.
Toiduvaru on tagatud ja toiduainetööstused esmatähtsad
Ta märkis, et kui valitsus peaks leidma, et neid meetmeid on vaja kiiresti rakendada, siis selleks kuulutatakse välja eriolukord. „Kui me saame ka teistmoodi, siis me seda ei tee,” sõnas Helme. Tema sõnul on maaeluministeerium andnud teada, et Eestis on tagatud toiduvaru. „Eesti on toitu eksportiv riik ja esmane ülesanne on hoolitseda selle eest, et toidutööstus jätkaks normaalselt toimimist. Mingiteks paanikaostudeks põhjust ei ole,” sõnas rahandusminister.
Mis puudutab otseseid samme, mida on majanduskriisi leevendamiseks võimalik ära teha, tõi Helme välja, et ettevõtlussektor ise otsib paralleelselt valitsusega tekkinud olukorrale lahendusi.
„Näiteks teatas täna LHV pank, et ta on muutnud oma korda ja on valmis andma laenupuhkusi force majeure’ist (vääramatu jõud – e.k) tekkinud erakorralisse olukorda sattunud ettevõtetele, kellel on laenu tagasimaksega tekkinud raskusi,” rääkis rahandusminister.
Tema kinnitusel vaatavad pangad kindlasti sama pilguga ka kodulaenudele. „See risk tekib meil siis, kui meil tekib suurem tööpuudus, aga praegu me räägime siiski ettevõtlusest. Me räägime ettevõtlussektorist, kus mõnedes sektorites on müügitulu kahanenud 60-80% viimastel nädalatel. Sellises olukorras maksta palkasid, maksta makse ja teenindada laenu ei ole mõeldav. Siin peavad nii riik kui ka krediidiasutused tulema omalt poolt appi, et need erakorralised olukorrad üle elada,” lausus Helme.
Ta avaldas lootust, et tegu on siiski ajutise olukorraga, mis võib küll järgmistel nädalatel ja kuudel halveneda ning venida kuudepikkuseks, kuid Hiina ja Korea näited annavad lootust, et üks hetk haiguse tipp möödub. „On lootust, et mõne kuu jooksul see puhang taandub. Meie ülesanne Eesti valitsusena on hoolitseda selle eest, et nakatumised Eesti sees oleks võimalikult piiratud,” rääkis Helme. Seetõttu on kaalumisel ka Saare maakonna eraldi karantiini panek.
„Meie eesmärk on, et need meetmed oleks kiired ja tõhusad, vajadusel ka sektoritesse sihitud – et meie majanduse struktuur lühiajalise kriisi tagajärjel pikaajaliselt ei muutuks. Piltlikult öeldes, et meie suured ettevõtted ei läheks lühiajalise likviiduskriisi tõttu pankrotti, kuigi nad võiksid näiteks aasta teisest poolest täpselt samamoodi edasi tegutseda nagu nad tegutsesid siin mõni nädal tagasi,” märkis rahandusminister.
Helme kinnitusel on juba terve rida riigi rahandust ja majandust puudutavaid meetmeid välja valitud ning vajavad nüüd süstematiseerimist. „Osad on sellised, mis vajavad seadusemuudatusi, osad on sellised, mida saab teha ilma seadusemuudatuseta. Näiteks juhis maksuametile on võimalik anda ilma seadusemuudatuseta, krediidiasutustel on võimalik oma sisemisi töökorraldusi ja reegleid ümber teha,” rääkis rahandusminister.
Ka on riigil näiteks võimalik erinevate eurotoetuste – on need siis PRIA või muud toetused – rangetele tingimustele seada moratoorium, et ei hakataks tagasi nõudma toetusi olukordades, kus nende saamise tingimusi ei suudeta enam täita. „Need on asjad, mille jaoks me seadusi muutma ei pea. Mingid maksumoratooriumid või leevendused – nende jaoks me loomulikult peame mingeid muid meetmeid tõenäoliselt leidma,” märkis Helme.
Kindlasti ei või kohe hakata võlgu jääma
Samas rõhutas ta, et mis puudutab ettevõtjatele tekkinud kahju kompenseerimist, ei saa kõik ettevõtjad loota riigi toele. „Ma kohe kindlasti ei käi välja vekslit, et valitsus või maksumaksja maksab kõik ärajäetud asjad kinni. See ei ole mõeldav,” rääkis rahandusminister. Ta rõhutas, et tegu on ikkagi erakorralise olukorraga, tegu ei ole tavalise tsüklilise kriisiga majanduses, mida on võimalik ette näha või ennustada.
„Pigem ma võrdleksin ma seda järsu geopoliitilise riski realiseerumise olukorraga majanduse jaoks, kus üleöö muutusid välistingimused radikaalselt ja sealt tulebki see majanduslangus – kui sul jäävad üritused ära, tulud teenimata, käibed tekitamata –, siis see ongi majanduskriis, mis meil on,” märkis Helme. Tema sõnul peab valitsus suutma näha olukorda ka laiemalt, kui ainult ettevõtjad, kes on teinud tohutud investeeringuid oma äridesse. „Kõiki inimesi peame kaitsma, mitte ainult üksikult,” põhjendas ta.
Kuigi teatavad riigi rahandust ja majandust puudutavad meetmed võivad arutlusele tulla ka täna kell 14 toimuval valitsuse koroonaviiruse kriisikoosolekul, leiavad Ärilehele teadaolevalt suuremad seda valdkonda puudutavad koosolekud aset homme, kui koguneb Helme enda poolt koroonaviiruse mõju analüüsimiseks kokku kutsutud töögrupp.
Arvatavasti saab homme õhtuks valmis ka võimalike seadusemuudatuste pakett, mis siis hõlmab seda, mida rahandusministeerium peab vajalikuks näiteks maksude osas ette võtta.
Seejuures alustataksegi kõigepealt asjadest, mis seaduse muutmist ei vaja. Teised riigid on selliste sammude all otsustanud anda erinevad maksepuhkusi, likviidsusabisid ettevõtetele ja kompenseerinud töölt eemal olevatele inimestele sissetuleku.
Ka on Ärileheni jõudnud info, et kindlasti ei taha rahandusministeerium saata ettevõtjatele sõnumit, et nüüd võivad kõik rahulikult kõigile võlgu jääda, kuna vähemalt alguses tegeletakse hätta sattunud ettevõtetega juhtumipõhiselt, seda nii maksuametis kui mujal.
