Helme kaasab ettevõtete laenuleevendusse Kredexi: pole mõeldav, et keegi hakkaks praegu üksi oma nahka päästma
Rahandusminister Martin Helme ütles Ärilehele, et lisaks sellele, et loodetavasti pakuvad pangad kriisist mõjutatud ettevõtetele maksepuhkusi ja laenude refinantseerimist, võiksid pangad olla valmis ka kõrgema riskiga käibelaene. "Krediidiasutused peavad hindama praegust seisu erakorraliseks olukorraks ja andma laenupuhkust neile, kes seda vajavad. Mida riik saab omalt poolt teha, on pakkuda pankadele juurde Kredexi käenduseid, teatud olukordades lausa 90-100 protsendilisi käenduseid, et pankadel ei tekiks nö riskihirmu ettevõtetele laenuandmise ees," rääkis Helme.
Kredex: pangad muutuvad üliettevaatlikuks
Kredexi juht Lehar Kütt ütles, et täna on küll vara konkreetsetest plaanidest rääkida, sest kriisiga tegelev rahandus- ja majandusvaldkonna vastav töögrupp koguneb homme.
Küll aga on Kredexil kogemusi ka eelmise majanduskriisi ajast kui anti käendusi või laenas riiklik sihtasutus ettevõtetele ise raha ning kus mahud kasvasid käenduste puhul kolmekordseks, laenumahud kümnetes kordades.
"Meie käenduste puhul sõltub palju pankade krediidipoliitikast. Läbi käenduste uut ja täiendavat raha ettevõteteni ei pruugi jõuda, sest pangadki muutuvad oluliselt ettevaatlikumaks. Pigem mõtleme, kuidas saaksime käendusega aidata olemasolevaid laene restruktureerida, et raskel perioodil jääks ettevõtetele rohkem raha kätte," rääkis Kütt. Ta selgitas, et Kredexi käendus võib aidata laenude tagasimaksegraafikuid leebemaks muuta või neid pikendada, aga rõhutas ka, et need on praegu vaid võimalused, mida kaaluda. "Loodetavasti on pangad mõistlikud ja teevad maksepuhkusi meie toetagi."
Kui minister Helme käis välja, et Kredexi käendus võiks olla lausa sajaprotsendiline, siis Lehar Küti sõnul ütlevad riigiabireeglid praegu, et käendus võib küündida 80 protsendini. "Aga homme koguneb Euroopa Komisjon ja sealt võib tulla selles osas uudiseid."
Nö kriisilaenude andmiseks on aga Kredexil vaja lisaraha - selle leidmisega peab tegelema riik, Kredexi tööks on võimalike instrumentide väljatöötamine. "Oma tänaste teenuste osas saame kohe paindlikumad olla ja ka laenude osas, mis meil täna laenuportfellis on - need laenud suunatud eelkõige ettevõtete kasvule," rääkis Kütt.
Aga palju suudaks ilma riigi lisarahata Kredex omadest vahenditest kriisilaene välja anda?
"Ei oska hoobilt öelda, suurusjärk on siin kümnetes miljonites. Kui olukord läheb väga tõsiseks, ei ole see muidugi piisav. Käendusi saame sadades miljonites anda, aga käendus, nagu enne öeldud, ei pruugi kõige paremini töötada," arutles Kütt.
Kaasatakse ka töötukassa ja maksuamet
Millised sektorid rahandusministri arvates kõige enam pihta saavad? "Kõige rohkem kindlasti turismisektor, toitlustus, transport ,meelelahutus," loetles Martin Helme Ärilehele antud kommentaaris. "Aga Eestis ka tööstus, see on väga haavatav Hiina ja rahvusvaheliste tarneahelate tõttu üldiselt. Ütleksin, et meie tööstussektor on lausa ebaproportsionaalselt avatud välismõjudele." Täna teatas näiteks Eesti suuremaid majutus- ja toitlustusasutusi ühendav Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, et prognoosivad oma liikmetelt pärit teabe põhjal hotellide täituvuse kukkumist märtsikuus 60-70 protsenti.
Eraisikuteni jõuab kriis arvatavasti viiteajaga, paari kuu pärast. Helme sõnul on tänases kriisis raske kõigil - nii Eestis kui Euroopas - ja sellises olukorras ei ole mõeldav, et üksikult keegi nö oma nahka päästa saab või et see võimalik oleks. "Meie hinnangul oleks täiesti aktsepteeritav 6-, 12-, või isegi 24-kuine laenupuhkus nagu me teiste riikide käitumisest juba näeme."
Helme lubas, et kindlasti tulevad maksumoratooriumid või maksuerilahendused. "Olen üsna kindel, et tulevad ka töötukassa lahendused, et ei hakataks inimesi [massiliselt] koondama - et saaks inimesed siiski tööle jätta, võib-olla vähendatud koormuse ja vähendatud palgaga, aga et kohe ei peaks neid töölt minema saatma."
Pangad: läheneme case by case
Eesti suuremad kommertspangad on ettevõtjatele võimalikku vastutulekut kommenteerides tagasihoidlikud, lubades aga maksepuhkust mõjuvatel põhjustel nagu varasemaltki. "Iga juhtumit vaatame erinevalt, see kehtib nii eraklientide kui ka äriklientide osas," ütles Swedbanki esindaja Tarmo Ulla. SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov kinnitas, et ärikliendil tasub olla aktiivses suhtluses panga ja kliendihalduriga, et ettevõttele sobivaim lahendus varakult kokku leppida. LHV teatas täna, et on otsustanud võimaldada koroonaviirusest mõjutatud ettevõtetest laenuklientidele soovi korral kuni kuue kuu pikkust maksepuhkust.
