„Mõned väiksemad hotellid on rääkinud, et kuni sada protsenti broneeringutest on annulleeritud. Suuremates hotellides on samuti [broneeringuid tühistatud]. See on suur mure ja see puudutab kõiki hotelle üle Eesti," kommenteeris Roose.

Ta märkis, et väiksem hotellikülastajate arv mõjutab ka restorane ja teisi ettevõtteid.

Roose sõnul prognoosib liit oma liikmetelt pärit teabe põhjal hotellide täituvuse kukkumist märtsikuus 60-70 protsenti.

„Kukkumine on väga ränk ja on jõudnud esimesena tänavatele, kus kannatajateks eeskätt majutus- ja toitlustusasutused, tegelikult kogu turismi- ja meelelahutustööstus laiemalt. Situatsioon muutub niivõrd kiiresti, et ei saa välistada, et juba uuel nädalal näeme me esimesi päris tühje majutusasutusi. See tähendab praktiliselt samaaegset inimeste sundpuhkustele saatmist, mis on valusad otsused nii töötajatele kui tööandjatele," ütles Roose.

Täna pärastlõunal toimus EHRLi juhatuse koosolek, kus arutati praegust olukorda. „Juhatuse koosolekul olid väljavaated üsna masendavad. Keegi ei tea, mis juhtuma hakkab. See peegeldub kõikidel turgudel. Loomulikult loodame, et see läheb üle ja mida kiiremini seda parem," lisas ta.

Roose ütles, et koosolekul otsustati edasi lükata aprilli alguseks planeeritud New Baltic Hospitality konverents, kuhu oli registreerunud umbes 200 inimest. Samuti lükatakse edasi majutuse ja toitlustuse sektoris töötamist ning karjäärivõimalusi tutvustav kampaania „Palun segada", mis pidi toimuma märtsi lõpus.

EHRL lükkab edasi ka oma järgmisel Tartus toimuma pidanud aastakoosoleku.

Ettepanekud valitsusele

Roose sõnul on hotellid ja restoranid eeskujulikud terviseameti suuniste järgijad, sest see on osa majutusasutuste ja toitlustuskohtade DNAst. „Paraku ei ole see hetkel argument, sest kui pole lende ja üritusi, ei ole vaja ka nende teenindajaid. Valitsusest on tulnud signaale, et seekordset kriisi hallates võib riik läbi oma volitatud ametite, eeskätt läbi maksu- ja tolliameti olla paindlikum ja vastutulelikum, et säästa töökohti ja inimeste elementaarseid sissetulekuid," sõnas Roose.

EHRLi esimesed ettepanekud, mille puhul oodatakse valitsuselt koostööd ja mõistmist, on järgmised:

- Sundpuhkusel või karantiinis olevatele töötajatele riigipoolse töötasu kompenseerimine Töötukassa reservist kuni 80 protsenti töötajate keskmisest palgast kuni aasta lõpuni

- Vabastada hotellid ja restoranid käibemaksust kuni 2020 kalendriaasta lõpuni

- Kaotada erisoodustusmaks

- Sotsiaalmaksu ajatamine ilma täiendavate intresside ja trahvideta kuni 2020 kalendriaasta lõpuni

- Koostöös Kredexiga võimaldada sektoris tegutsevatele ettevõtetele jooksvate kohustuste ja käibevahendite ning laenumaksete garantiisid