„Naftaturul, nagu ka muudel turgudel, on jätkuvalt suur ebakindlus, sest koroonaviiruse leviku mõju naftatoode globaalsele nõudlusele on praegu veel keeruline lõplikult hinnata. Seetõttu peame mõtlema võimalikele abinõudele, et aidata ettevõtetel kriisist tugevamalt välja tulla,“ rääkis Aas. „Põlevkivisektor pakub Ida-Virumaal tööd tuhandetele inimestele ning moodustab Eesti ekspordist märgatava osa, seega peab riik tagama sektori elujõulisuse.“

„Seekordseks naftahinna languseks on tootjad juba oluliselt paremini valmis kui varem, sest põlevkivi kaevandusõiguse tasu seoti mõned aastad tagasi maailmaturu hindadega. Paindlikkus annab sektorile rohkem tegutsemisruumi,“ ütles Aas. „Lisaks arutasime, kas süsteemi saab veelgi paremaks muuta, et naftaturu hindade muutus peegelduks ressursitasus kiiremini,“ lisas ta.

Aasa sõnul saab õlitootmine jätkuda ka praeguste hindade juures ning varasemate aastate head hinnad on võimaldanud ettevõtetel puhvrit koguda.

Viimasel nädalal toimunud naftatoodete maailmaturu hinnalanguse valguses on ettevõtjad põhjalikult analüüsinud erinevaid stsenaariume ja koostanud tegevusplaane ning teevad seda ka edaspidi.

Põlevkivisektori ettevõtjad kinnitasid, et on juba võtnud kasutusele abinõud viiruse leviku tõkestamiseks ning kavandavad täiendavaid tegevusi. Sarnaselt teistele ettevõtetele võib ka energeetikasektoris vaja minna riigi tuge viiruse levikust tuleneva mõju leevendamiseks.