Juhtide tuleproov, ehk 7 soovitust kuidas praegu töötajatega suhelda ja kriisis ellu jääda

Kriis loob kaose, aga kaosest saab kasvada välja uus kord, kui avatult ja ehedalt kaasteelistega koos kulgedes edasi liikuda, kirjutab psühholoog, tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa.

Praegune olukord ei erine millegipoolest tavalisest kriisiolukorrast, milleks iga ettevõte peab oma strateegiakohaselt valmis olema. Situatsiooni teeb keerulisemaks see, et ettevõtte juhtidel ei ole samamoodi aimu, kui kaua kriis kestab ja kui ulatuslik see on. Samamoodi on löögi alla nende enda perekonnad. Ellu jäävad ettevõtted, kelle kultuur on rajatud aususele, kaasamisele, läbipaistvusele ja paindlikkusele. Lihtsam on organisatsioonidel, kes igapäevaselt on juhindunud on põhiväärtustest, milleks enamasti on hoolimine, algatusvõime, avatus, innovatsioon ja kvaliteet.

Alusta avatusest

Meie „ajule" ei meeldi teadmatus, see viib närvisüsteemi kiiresti „võtle või põgene" sagedusele. Tulemuseks on häiritus, näeme igas asjas ohtu, raske on selgelt mõelda, mälu halveneb, kortisooli ja stressi tase suureneb. Seepärast tajume ka igat nn negatiivset infokildu võimendatuna, vallandub paanika ja halvav hirm. Selleks, et saada meel rahunema, peaksime kogema, et meil on olukorra üle siiski kontroll, me saame hakkama, meid hinnatakse, usaldatakse. Sellises seisundis vallandub ajus dopamiini, energia kiirgab väljapoole, on ühendav ja loov.

Ettevõtete juhid saavad enda kanda võtta regulaarsed infotunnid, kus olukorrast ülevaadet anda. Lähtuda võiks printsiibist: ei ole olemas lolle küsimusi, koos leiame lahendused ja vastused. Kindlasti tasub tuua välja aspekte, mis on hästi ja murekohtade osas paluda inimestel endil lahendusi pakkuda. Antud olukorras ei aita juhte enda elevandiluu torni sulgemine ja seal üksipäini tegevustsenaariumite kavandamine. Kollektiivses intelligentsuses peitub suurem jõud. 2008 - 2009 aasta majanduskriisi aegu oli häid näiteid ettevõtetest, kes just tänu inimeste kaasamisele ellu jäid. Algne koondamise plaan asendus sellega, et inimesed oli nõus paindlikemaks töövormideks, rohkem panustama, uusi rolli võtma, kaasa mõtlema.

Inimene kui tervik

Enamasti näeme töötajat kui tööalast väärust loovad inimest. Samas on kõigil inimestel ka muid rolle ja vastutus oma perekonna ees. Peresõbralikel ettevõtetel on siin eeliseid, sest nad on harjunud mõtlema ka töötajate eraelu, nende vanemate, partnerite ja laste peale. Praegune aeg on hea ettevõtte siseseks kovisiooniks ja nõustamiseks, kuidas laste õpet ja hoidu korraldada. Kolleegidega võiks jagada oma küsimusi, aga ka nippe, kuidas ühe või teise väljakutsega muutunud olukorras toime tulla. Kui töökoht võimaldab töötajatel kohal käimist, võiks vajadusel ja võimalusel osad ruumid kohaldada nn õpiruumideks töötajate lastele. Loomulikult nõnda, et see eriolukorrast tulenevate nõudmistega kooskõlas on.

Finantsalane tarkus

Haiguspuhangute hirmuga käsikäes käib finantsalane toimetulek. Kuidas kohustustega hakkama saada ja targalt majandada. Samamoodi on paljude jaoks hirm töö ja sissetuleku kaotuse eest. See on koht, kus ettevõte finantsjuhid ja raamatupidajad saavad oma inimesi nõustada, vajadusel ja võimalusel abikäe ulatada. Samamoodi võib jagada Kristi Saare, Jaak Roosaare jt näpunäiteid rahatarkusest, suunata inimesi uurima raamatuid ja blogisid targemaks majandamiseks.

Psühholoogiline toetus

Personalitöötajate peamine missioon praegusel ajal on inimeste toetamine ja rahustamine. Pihta saanud organisatsioonides on psühhosotsiaalne ohutegur kõrge, paljud võivad tunda end isoleerituna, tajutakse ohtu oma toimetulekule. Tervis ei ole ainult füüsiline tasakaal, vaid vaimne ja emotsionaalne heaolu. Kriisiperioodil on hea avada nn ettevõtte sisene „eluliin", kuhu võib kirjutada ja küsimusi esitada ükskõik millal ja mis teemal. Juhi tuleb oma inimestel jaoks lihtsalt olemas olla. Samas on oluline tagada ka nõustavate personalitöötajate ja juhtide endi vaimse ja emotsionaalse tervise tasakaal. Vajadusel tuleb kaasata majaväliseid psühholooge, mentoreid, kes aitavad pingeolukorras suhtlemise ja suhtekliimaga hakkama saada. Kui on oskusi ja teadmisi, võivad juhid ise läbi viia vestlusringe, supervisoone, kovisioone. Ka lihtalt rääkimisest on abi, mõtete välja ütlemine ja teiste kuulamine vaigistab ärevust.

Aeg enesereflektsiooniks

Kui baasvajadused on enam - vähem rahuldatud, siis on praegune aeg parim võimalik enda analüüsiks ja arendamiseks. Veel veebruari hakul kurtsid organisatsioonid, et pole aega koolitusteks, arenguvestlusteks, eesmärgid on kõrged ja mõõdikud laes. Kui põhitegevus on sunnitud rahunema, saab fookusesse võtta majasisese õppimise. Võib nt käima panna „jagaja sarja", kus osakonniti või töötaja põhiselt räägitakse oma tööst ja õnnestumistest, aga ka läbikukkumistest. Lisaks võib aega kasutada tagasiside andmiseks üksteisele, tunnustamiseks ja arenguplaanide tegemiseks. Koolitusjuhid saavad koos juhtidega paika panna e-kursuste ja raamatute nimekirja, mida järgmise kahe nädala - kuu jooksul läbi töötada ning korraldada ka arutelusid, õpitube. Soovitusi saab küsida ülikoolidelt, kutsehariduskoolidelt.

Protsesside disain

Alustan sageli koolitusi sellega, et palun töötajatel esitada tellimise kuldkalale - mida nad sooviksid, kui poleks mingeid piire. Esimesel kohal on tavaliselt aeg, ehk rohkem aega kõigeks, seejärel mõistlikum koormus ja kolmandal kohal igatsus heade suhete järgi. Enamasti ei leita aega sisemiste protsesside ja tavade kaasajastamiseks, mis ajale jalgu jäänud või frustratsiooni tekitavad, vaid tegeletakse tulekahjude kustutamisega. Nüüd on aega, et asuda tööle ettevõtte väärtustega ja vaadata, kuidas neid igapäevaselt elada. Teha mõttetalguid, kuidas üht - või teist asja mõistlikumalt korraldada, nii sisult kui ressurssi säästvalt. Samuti on asjakohane seada sihte tulevikuks, käia läbi kliendi teekond ja töörollide disain maja sees. Luua uusi siseteenuseid, mis muutuvat ja arenevat organisatsiooni toetaksid.

Haavatavus ja kohalolu

Juhid ei pea olema superkangelased, vaid eeskätt inimlikuks eeskujuks keerulisel ajal. Muidugi võib rääkida raskustest ja hirmudest, aga jälgida ka, et negatiine info ei võimenduks. Kui veel ei ole näppu sattunud, siis Brene Browni raamat „Julgege juhida", võiks olla iga juhi öökapil. Sõna julgus, ing k courage, tähendab algtüvelt südant, ehk siis avatud südamest elamist. Jah, kriis loob kaose, aga kaosest saab kasvada välja uus kord, kui avatult ja ehedalt kaasteelistega koos kulgedes edasi liikuda. Südikust, loovust, avatust ja meelerahu kõikidele meie juhtidele ja töötajatele!