Lugejad pahandavad: miks meie kütusemüüjad hinda ei langeta, kaua need kallid varud kestavad?
Meie tanklates on mootorikütuste hind samal tasemel kui nädal varem, seda vaatamata sellele, et juba nädala alguses kukkus tootnafta hinda veerandi võrra. Meil maksab mootoribensiini 95 liiter endiselt 1,299 eurot, kuid Ärilehe lugejate saadetud info kohaselt on Leedus hind kukkunud 1,129 euroni ning Soomes maksab 1,265 eurot.
„Millal Eestis kütusehinnad langema hakkavad? Või tuuakse välja jälle see igivana vabandus, et selle hinnaga on nii palju ette varutud,“ kirjutas Ärilehe lugeja täna ning saatis foto Leedu tankla tänahommikustest hindadest.
Eelmise nädala reedel, mil Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni nafta hinnatoetamiseks loodetud tootmise kärpimise kokkulepe ei olnud veel läbi kukkunud, langetasid meie kütusemüüjad tanklates hinda 7 sendi võrra ning mootoribensiini 95 liitri hind langes 1,299 euroni.
Kuna OPEC+i läbirääkimised nurjusid , tootmise kärpimise kokkulepet ei saavutatud ning Saudi Araabia otsustas Venemaale õppetunni andmiseks ning oma turuosa suurendamiseks hoopis naftatootmist suurendada, kukkus nafta hind veerandi võrra.
"Täna on väga keeruline hinnata kuhu kütusehindadel lastakse langeda. Eks turgude avanedes olid esimesed emotsioonid suuremad ning hetkeks on 30% kütusehindade langusest järel 20%. Hetkel on maailmaturuhinnad tasemel, mis võiksid Eesti tanklatesse tuua bensiini ja diislikütuse hinnad umbes 1,2 eurot liitrist," kommenteeris esmaspäeval Alexela juhatuse liige Alan Vaht, lisades, et kui 2016. aasta kevadel langesid kütusehinnad Eestis ühe euro piirist allapoole, siis sellist hinda ei maksa enam tavakliendil oodata.
"Vahepeal on Eestis toimunud jõuline kütuseaktsiiside tõus ning hinnalisa on toonud ka biokütusekohustus. Nii on nt bensiini ja diislikütuse aktsiis tõstnud kütusehindu vastavalt 17 ja 12 sendi võrra liitrist (koos käibemaksuga) ning biokütuse mõju on täna bensiinil ca 5 senti liitrist ja diislikütusel 6 senti liitrist. Aktsiisitõusu ja biokütuse summaarseks mõjuks on seega bensiinil 22 senti liitrist ja diislikütusel 18 senti liitrist. Seega isegi kui maailmaturuhinnad langevad 2016. a. alguse tasemetele, siis alla 1 eurost hinda me kahjuks enam ei näe," selgitab Vaht.
Täna õhtul märkis Alan Vaht, et piiride sulgemise taustal on elutähtsa teenuse osutajana oluline tagada kütuse tarne ja nende sõidukite juhtide heaolu täiendavate hügieenimeetmetega. "Kütuse hinna osas on nähtavasti kõik turuosalised äraootaval seisukohal," lausus ta.
"Uuel nädalal kütusehinnad kindlasti langevad, kuid siinjuures tuleb arvestada, et möödunud reedel (6. märtsil enne suurt hinnalangust-K.K.) langesid bensiini ja diislikütuse hinnad tanklates vastavalt 7 ja 8 sendi võrra liitrist. Viidatud hinnalangus Eesti tanklates eelnes vahetult maailmaturuhindade suurele kukkumisele, mis leidis aset uue nädala esmaspäeval," ütles Vaht.
"Oluline on siin ka riigipoolne seisukoht, kas ja milliseid otsuseid kütuseaktsiisiga seonduvalt tehakse," lisas ta.
Neste kommunikatsioonijuht Risto Sülluste vastas esmaspäeval nafta hinnalanguse võimalikku peegeldust tanklates kommenteerides, et hinnalangus avaldus nende tanklates juba möödunud reedel, st 6.märtsil, kui hinnad kukkusid bensiinil 7 senti ja diislikütusel 8 senti liitrist. „Äsja toimunud väga järsu toornafta languse mõju on veel keeruline hinnata. Peame silmas pidama, et me ei müü toornaftat vaid valmistoodangut, mida ostetakse samuti börsi noteeringuga ning samuti peab arvestama, et tanklates on ka teatav varu,“ lausus ta.
Reedel sulgus Brenti toornafta barreli hind 34,97 dollari tasemel. Nädal varem oli see hind 45,27 dollarit.
Toornaftat otse auto kütusepaaki ei kallata ning ka bensiiniga kaubeldakse eraldi. Laias laastus käivad hinnad siiski käsikäes.
