„Peatusin oma puhkusereisil peretuttavate juures, kelle kaks last olid koduõppel Rocca al Mare kooli Hispaania õppekeskuses,“ meenutab Gerda. „Ühel päeval läksin lastele kooli järele, sedasi seadsingi esimest korda sammud armsasse ja hubasesse koolimajja. Sel hetkel ma veel ei teadnud ei seda, et juba õige pea lähen õpetajaks õppima, ega ka seda, et see maja saab mulle nii oluliseks ja kalliks.“

Gerda astus väravast sisse. Teda võtsid vastu säravate silmade ja soojade naeratustega õpetajad. "See on nii hea ja sooja energiaga koht, just siin tahaksin ma ise õppida, või mis veel lahedam – õpetada!" hüüatas ta mõttes. Mõte polnud uus – oli õpetajaamet ju Gerda salakirg juba lapsepõlvest saati.

Eestisse naastes alustas ta õpinguid Tallinna Ülikoolis pedagoogika erialal, kõrvalerialadeks valis matemaatika ning käsitöö ja kodunduse. Ning kolmanda õpinguaasta sügissemestril suundus ta Rocca al Mare kooli Hispaania õppekeskusesse praktikale.

Teistsugune õpe

RaM kooli Hispaania õppekeskuses käib õppimine veidi teistmoodi. Nimelt ei ole seal kindlaid ainetunde, päeva jooksul toimuvad õppetegevused hõlmavad endas erinevaid õppeaineid.

Kool algab kell 9 ühise hommikuringiga, kus pannakse paika nädala või päeva eesmärgid, arutatakse tähtsamaid teemasid ja lauldakse. Kõige suurem erinevus on, et õpilased tegutsevad päeva- ja nädalaplaanide järgi, õpetaja on pigem toetaja ja suunaja.

1.–3. klass tegutsevad päevaplaani alusel, mille jagab õpetaja kätte igal hommikul. 4.–6. klassi õpilastel on nädalaplaan, mis antakse esmaspäeva hommikul, see peab täidetud olema reedeks.

„Üks minu ülesandeid oli õppida koostama matemaatika ainetunni plaane, mille abil oleks õpilane suuteline teema iseseisvalt selgeks tegema ning ülesandeid lahendama,“ meenutab Gerda. „See tundus keeruline, sest esmalt pidi detailselt läbi mõtlema, kuidas seletada õpilasele matemaatikat võimalikult lihtsalt, seejärel püüdma seda kõike lühidalt ja selgelt paberile panna.“

Elu muutev kogemus

Varem oli Gerda mul ettekujutus õpetajaks olemisest lihtsalt selline, et klassi ees tuleb palju rääkida. Tegelikkus oli hoopis teine. „Pidin suunavate küsimustega toetama õpilaste kujunemist ennast juhtivaks õppijaks, olema nende jaoks olemas. Nägin õpetajaks olemise ja õppimise hoopis teistsugust külge. See paelus mind väga,“ kõneleb Gerda. „Sain palju õpetlikke kogemusi. Ja mis peamine – mõistsin, et olen valinud õige elukutse. Mul oli tõeliselt hea meel kogeda hoopis teistsuguse lähenemisega metoodikat.“

Osad vanemad, kes olid lapse toonud Hispaania õppekeskusesse esimest korda, imestasid, et lastel on juba esimesstel nädalatel soov ise õppida, koolis käia, et nad on nii iseseisvad, avatud ja ausad. „Nägin ka õpilaste ja õpetaja omavahelist usaldusväärset suhet,“ jutustab Gerda. „Nimelt sai seltskond õpilasi hakkama pahandusega. Õpetaja kogus nad kokku ning küsis sõbralikult ja ausalt, mis juhtus. Et igaüks rääkigu täpselt nii nagu oli. Üks neist ütleski ausalt, millega hakkama sai, sealt edasi tegid seda ka kõik teised. Ühiselt arutati läbi, miks see tegu oli halb ning kuidas viga parandada. Kõik lahendati ilma pahandamise ja karistusteta – läbi korda saadetud teo mõistmise ning lapsest kui isiksusest hoolimise, tema aktsepteerimise. Laps tundis end pärast koosistumist mõistetuna ja armastatuna ning sai aru, et tema tegu ei olnud lubatud. Olen kindel, kasutan ka ise sarnastes olukordades sellist lähenemisviisi, et luua õpilastega usaldusväärne suhe.“

Süda hõiskab rõõmust

Kõik see pani Gerda tõdema, et õpetajaks olemine tähendab tema jaoks palju enamat kui lihtsalt õpetamine. „Minu süda hõiskab rõõmust, kui saan olla laste taipamiste juures, neid selles toetada, aidata neil muserdavatest emotsioonidest vabaneda ja toetada väikeste isiksuste elutervet arengut,“ tõdeb ta. „Õpetajaks olemine on minu kirg.“

Jaga
Kommentaarid