Alates eriolukorra kehtestamisest, kui inimestel ei soovitata rahvarohketes kohtades käia, on toitlustusasutused korraliku põntsu saanud. "On neid, kes on juba uksed kinni pannud ja mitmed plaanivad lähiajal sulgemist. Kliente lihtsalt ei ole, sest inimesed ei liigu enam eriti ka niisama ringi," ütles Liivamägi.

Valitsus otsustas täna täiendava meetmena, et alkoholimüük on toitlustus- ja majutusasutustes lubatud kell 10-22. Liivamägi arvab, et see suuresti ettevõtjaid ei mõjuta: "Kui ei ole kliente, siis ei ole ju vahet."

Liivamägi sõnul on uues olukorras ettevõtjate ja liidu suhtlus palju tihedamaks muutunud. "Kuna koguaeg kõik muutub, on hea, kui oled teiste ettevõtjatega ühes inforuumis. Juhid on suure surve all ja tahavad tuge, kõik oleme ju uues olukorras," ütles ta.

Liivamägi sõnul on ettevõtjate põhilised murekohad töötajate tasustamine, maksud ja jooksvad kohustused, näiteks rendipinna eest tasumine. "Eriolukord annab valusa hoobi. Muresid on kõigil - nii väikestel kohvikutel kui ka suurtel restoranide gruppidel. Toitlustusäris on võimekus vastu pidada piiratud," lausus Liivamägi.

Ta tõi välja, et ettevõtjad on aga uues olukorras leidlikud ja otsitakse võimalusi, kuidas alternatiivselt toimetada. "Näiteks kasutatakse toidukullerite abi ka siis, kui restorani uksed on juba suletud. Toitlustusasutustel, kellel on toorained ette tellitud või suures koguses olemas, tuleb need ka maksimaalselt ära kasutada," ütles Liivamägi.