Kas mikroettevõtlusel on tulevikku?

Peaaegu iga inimene saab olla ettevõtja ja vajadus nn elustiiliettevõtete järele jääb ka tulevikus alles, kinnitab Tallinna ülikooli ettevõtluse lektor Kristo Krumm.

Üle 95 protsendi kõikidest ettevõtetest nii Eestis kui ka maailmas kuuluvad mikro- ja väikeettevõtete kategooriasse. Niisuguseid ettevõtjaid on tuhandeid, kui mitte miljoneid. Kõige laiemalt võttes pakuvad nad igapäevateenuseid (juuksurid, raamatupidajad, väikekaupmehed), aga ka erilaadseid kaupu ja teenuseid, mida suured ettevõtted ei taha või ka ei suuda pakkuda kas liiga kalli hinna või väikese majandusliku kasu tõttu. On ka selge, et paljudes valdkondades ei suuda ega soovi üksikisik kasutada suurettevõtete teenuseid, olgu näiteks kasvõi kodu remontimine. Siin saabki olla lahendus eelkõige väike tegija.

Uusi valdkondi lisandub pidevalt

Peaaegu iga inimene saab tegelikult olla ettevõtja. Iga päev tekib juurde uusi valdkondi, kus teenust või toodet saab pakkuda üksikisik. Seda soodustavad maksukeskkond, seadusandlus, kaasaegne tehnoloogia ja muidugi majanduskeskkond ise.

Peale selle on inimeste oskused ja ka vajadused liikumas suunas, kus majanduslikud suhted inimeselt inimesele on muutunud igapäevaseks. Airbnb, Uber ja Bolt on vaid üksikud näited ettevõtlusest mikrotasandil, kus üks teenusepakkuja on üksikisik. Ka majanduslikud suhted soodustavad selliste ettevõtete sündi.

Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et ettevõtlus on muutumas üha rohkem elustiiliks ega ole ainult raha ja kasumi teenimise allikas.

Kristo Krumm

Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et ettevõtlus on muutumas üha rohkem elustiiliks ega ole ainult raha ja kasumi teenimise allikas. Üha rohkem ja rohkem ettevõtlikke inimesi soovib ennast teostada ettevõtluse kaudu. Ja kui palgatöö seda ei soosi või ei võimalda, on ettevõtlus üks alternatiive.

Väikesed ei kao kuhugi

Praegu, kui viirus raputab ühiskondi, kõlab taas vana kulunud mantra, et kriisis jäävad ellu vaid need, kelle ärimudelid on pikemaajalisema vajaduse ja jätkusuutlikkusega. Seega peaksid mikroettevõtted olema justkui ühed nendest, kes kriisis ellu ei jää. Nende eksistents peaks olema küsimärgi all.

Kuid igal ajal ja igas ühiskonnas on olnud ning jääb kindlasti ka tulevikus vajadus nn elustiiliettevõtete järele. Nendelsamadel põhjustel, mis eespool mainitud: nad on paindlikumad, personaalsemad, muutustele kiiremini kohanevamad ja muidugi ka hinna poolest soodsamad.

Seega võib uskuda, et hoolimata mistahes kriisidest, majandusolukorra muutustest ja vajaduste ning ootuste trendidest ei kao mikroettevõtlus kuhugi. On ju loogiline, et just nn ühe-mehe-ettevõtted saavad kõige kiiremini jalad alla ning suudavad jätkata oma teenuse või toote pakkumist kohe, kui selleks võimalus ja vajadus tekib.

Kui soovid omandada süvendatud teadmisi juhtimisest ja avalikust haldusest, majandusest ning turundusest, tutvu Tallinna ülikooli haldus- ja ärikorralduse õppekava ning vastuvõtueksamitega.