Valitsus teatas täna, et peatab sissemaksed teise sambasse. Seda juhul kui president jätab jälle pensionireformi välja kuulutamata
Isamaa juht Helir-Valdor Seeder ütles Ärilehele, et valitsuse ettepanek peatada sissemaksed teise sambasse on mõistlik juhul kui president Kersti Kaljulaid viib pensionireformi vaidluse riigikohtusse ning teist korda riigikogu hääletuse läbinud pensionireformi seadust vastu ei võta.
"Eks seal ole mõlemat - on riigile täiendav võimalus vahendeid rakendada kriisimeetmeteks. Mingil määral on see ka leevendus inimestele, kes ei pea omapoolset makset sambasse tegema," kiitis Seeder valitsuse ideed. Seades valitsuse käitumise otsesesse suhtesse presidendi otsusest, möönis ta, et kui president kiidab siiski - teist korda muutmata kujul Kadriorgu jõudnud - pensionireformi välja, pole vaja makseid peatada.
"Minu isiklik seisukoht on tõesti selline, et kui president pensionireformi välja kuulutab, siis pole mõistlik maksete peatamine. Esiteks üldisem põhimõte: kui inimesel jääb ja tekib iseotsustamise õigus, siis ei ole põhjust ja vajadust riigil sinna vahele sekkuda. Teiseks kui seadus jõustub ja me peataks maksed, siis need kaks seadust hakkaks omavahel kattuma ja peaksid jõustuma üheaegselt. See nõuaks omakorda seadusemuudatusi ja tekiksid ebakõlad," rääkis Seeder.
Juhul kui president läheb vaidlusega edasi riigikohtusse, lükkuks pensionireformi rakendumine teadmata ajaks edasi, mistõttu saaks Seederi sõnul teise samba maksed edukalt pooleteiseks aastaks peatada. "Ootame kõigepealt presidendi otsuse ära."
Presidendi kantselei pressiesindaja Taavi Linnamäe ütles Seedri kommentaari peale, et riigipea lähtub seadusi välja kuulutades või kuulutamata jättes põhiseadusest ja põhiseadus kehtib ka kriisiolukorras. "Riigipeal on aega alates selle nädala esmaspäevast [st 16.03] 14 päeva, et teha otsus, kas pensionireformi seadus sellisel kujul vastab põhiseadusele," selgitas Linnamäe.
Eksperdid maksete peatamise ideed ei toeta
Eesti Panga president Madis Müller ütles nädala algul välja, et tema hinnangul ei ole maksete peatamine praegu hea mõte, sest see ei ole hästi sihitud ega vahetu mõjuga samm. „Riik ei peaks praeguses olukorras tegema kärpeid ja see on kärpe tegemine tulevaste pensionäride arvel. Nüüd, kus varade väärtus on kukkunud, ei ole kõige parem aeg lõpetada pikaajalist investeerimist,” lausus Müller.
Ärileht kirjutas sel nädalal, et pensionimaksete peatamine praegu on sedavõrd lihtsam, et pretsedent selleks loodi juba eelmise finantskriisi ajal, mil Andrus Ansipi valitsus otsustas maksed ajutiselt peatada. Riigikogu 14. mail 2009 vastuvõetud otsuse järgi peatati riigi sissemaksed ajutiselt alates 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010. Seadusemuudatusega anti ka inimestele valikuvõimalus: soovijatel oli võimalus enda sissemakseid 2010. aastast avalduse alusel jätkata ja sellisel juhul lubas ka riik endapoolsed maksed hiljem tagasi teha. Alates 2012. aastast taastus kord, kus inimene ise maksis 2% ja riik lisas sellele 4%.
Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla tõdes, et kriisi leevendamise meetmed toimivad hästi siis, kui nad on suunatud neile, kes saavad kriisis enim kannatada. Näiteks töökoha kaotanud inimestele. „Sissemaksete peatamine ei suurenda kuidagi palgata jäänud inimeste sissetulekut. Seetõttu pole see antud ja loodetavasti lühiajalise kriisi leevendusena mõelduna kõige otstarbekam meede,” kinnitas ta.
Eesti endine peaminister ja praegune riigikogu aseesimees Siim Kallas (Reformierakond) ütles, et maksete peatamine on üledoseerimine. „Pealegi peaks sellisel juhul ka seadust muutma – praegu ei ole ju [käimasoleva] pensionireformi seadus jõustunud,” sõnas ta Ärilehele.
Kallas märkis, et kriisist hoolimata on kodanike jaoks oluline, et mingi järjepidevus senises ühiskonnakorralduses säiliks ja ühiskond toimiks nii palju kui võimalik. „See idee tundub üks näide sellest, kuidas minnakse paanikasse. See on paanika tundemärk,” leidis riigikogu aseesimees. Selliseid samme peaks tema hinnangul kriisi ohjeldamisel vältima.
Tallinna börsi juht Kaarel Ots tõdes, et poliitikute ettepanek on nagu halb korduv unenägu. „Mitu korda on vaja ühe reha otsa astuda? Esialgset plaani pensioniraha laiali jagada põhjendati kehva tootlusega, mis on muu hulgas tingitud just sellest, et eelmises kriisis maksed peatati! Kui ise ei tea, siis Google aitab – turud liiguvad üles-alla. Juba mitusada aastat. Osta kallilt ja müüa odavalt ei ole hea strateegia! Eriti teiste rahaga,” rõhutas Ots.
