Seeder teise samba maksete peatamisest: see pole väljapressimine, selline on lihtsalt tänane olukord
Isamaa juht Helir-Valdor Seeder kinnitab, et valitsuse ettepanek peatada kriisiajal sissemaksed teise sambasse on otseselt seotud sellega, kas president Kersti Kaljulaid kavatseb teist korda ja muutmata kujul Kadriorgu saadetud pensionireformi seaduse välja kuulutada või mitte.
Peaminister Jüri Ratas teatas täna ühe lausega valitsuse pressikonverentsil, et valitsus tahab ühe kriisileevenduse meetmena ajutiselt peatada maksed teise pensionisambasse. Kas ja kuidas see leevendaks ettevõtete ja töötajate rasket olukorda just praegusel hetkel, selgitas aga hoopis pensionireformi eestvedaja, Isamaa erakonna juht Helir-Valdor Seeder.
Te ütlete, et pensionisambasse maksete peatamine sõltub sellest, kas president kuulutab nüüd pensionireformi välja. Kui kuulutab, makseid ei peatata. Palun selgitage seda loogikat.
Esiteks eelnõud tänaseks ei ole, aga valitsus on tõesti peatamise ettepaneku teinud. Aga põhimõte on seal analoogne eelmise kriisi ajal tehtuga kui sissemaksed peatati pooleteiseks aastaks ja lisandus veel rida tingimusi ja erisusi.
Minu isiklik seisukoht on tõesti selline, et kui president pensionireformi välja kuulutab, siis pole kindlasti mõistlik maksete peatamine. Esiteks üldisem põhimõte: kui inimesel jääb ja tekib iseotsustamise õigus, siis ei ole põhjust ja vajadust riigil sinna vahele sekkuda. Teiseks kui seadus jõustub ja me peataks maksed, siis need kaks seadust hakkaks omavahel kattuma ja peaksid jõustuma üheaegselt. See nõuaks omakorda seadusemuudatusi ja tekiksid ebakõlad.
Teie ettepanek tundub siiski väljapressimisena. President on korduvalt selgitanud, et seal on põhiseadusega vastuolud ja miks ta peaks täpselt samasugust seadust välja kuulutama kui ta seda eelmine kord ei teinud?
Võib-olla on presidendil olnud võimalust tutvuda nüüd ka põhjalike selgitustega, mida nii rahandus- kui põhiseaduskomisjon seadusele lisasid. Tal on ka ju kinnitus, et parlament on jäänud teiselgi korral samale seisukohale, nii et olukord on selles kontekstis muutunud. See pole vähimalgi määral väljapressiminine - kui te nüüd hoolikalt kuulasite, siis minu eesmärk pole segadust tekitada.
Maksete peatamine ei ole kiire kriisimeede inimestele, see aitab hetkel vaid riigil raha kokku hoida. Näiteks juba koondatud inimesel ei ole vahet, kas riik maksab tema pensionisambasse raha või mitte.
Eks seal ole mõlemat - on riigile täiendav võimalus vahendeid rakendada kriisimeetmeteks. Mingil määral on see ka leevendus inimestele, kes ei pea omapoolset makset sambasse tegema. Rääkimata üldisemast probleemist ja sellest, milline üldisemalt minu seisukoht selle teise samba osas on. Pikas perspektiivis mida vähem me teise sambasse paneme, seda vähem me kaotame. Pikas perspektiivis teine sammas ei lahenda meie pensioniküsimust ja olukorras, kus inflatsioon ja kriisid söövad meie hoiuseid nagunii on sellise skeemiga hoiustamine kaotus, mitte võit.
Kogu see meetmete pakett alles vormitakse eelnõudeks ja parlament siis otsustab. Ootame ära presidendi otsuse ja siis tegutseme edasi.
Nagu te ise mainisite, siis me kõik teame, mida teie isiklikult teisest sambast arvate. Kas te ei kasuta hetkel ikkagi kriisi - mis on päriselt inimestele raske, töötajaid päriselt koondatakse jne - selleks, et oma poliitilist agendat ellu viia. Te tahate tõstatada teemat, mille vaidlused veniksid jälle pikkadeks, aga ettevõtjatel on vaja otsuseid kohe, oli vaja juba n-ö eile.
Samba vabatahtlikuks tegemist toetavad järjest rohkemad finantseksperdid, seda enam, et sellele on ka parlamendi enamus taga.
Mis puudutab hetke ärakasutamist, siis nii ei ole. Vaidlus parlamendi ja presidendi vahel ju reaalselt praegu toimub, see pole minu peas välja mõeldud. See tuleb ära vaielda, seda ka kõige kuumemal kriisiajal. Teemade käsitlemine ei ole mingi minu provokatsioon. See on valitsuse ettepanek ja nagu te näete, ma ju ütlen ka, et mingis olukorras maksete peatamist ei ole just mõistlik teha.
Minu käest on küsitud, kas ma olen targem kui eksperdid ja Eesti Pank, kes on pensionireformi vastu. Olen öelnud, et ei ole targem, aga usun, et prognoose aastakümneteks ette teha pole mõttekas. Ja võtke nüüd pool aasta tagasi tehtud Eesti Panga prognoos ja tänane olukord - kas oli õigus nüüd siis Seedril või Eesti Pangal?! Isegi kuue kuu peale ei saa prognoosi teha! See näitab hästi, et prognoosidele ei saa üles ehitada jätkusuutlikku säästmise süsteemi.
Aga kas te mõistate, et asi paistab väljapressimisena?
See pole provokatsioon ega väljapressimine, see on reaalne olukord, mis on tekkinud konkreetsetest kuupäevadest ja praktilisest olukorrast.
