Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder rääkis ERRi raadioeetris, et viimasel ajal on sagenenud inimeste kõned, kes on tarbinud kogemata ümbervillitud desinfitseerimisaineid või on lihtsalt segaduses, milliseid vahendeid, kuidas ja kas üldse kasutada.

„See on üsna tüüpiline, et inimesed ise segavad kokku desinfitseerimisvahendeid, panevad selle käepärasesse pudelisse ja joovad seda kogemata," kinnitas Oder.

Näiteks ühe kõne sisu mürgistusinfoliinile 16662 oli selline: helistas inimene, kes hoidis desinfitseerimisvahendit veepudelis, jõi sealt lonksu ja uuris, kas see on surmav.

Teine teema on see, millest Oderi sõnul inimesed siiani aru ei saa, on see, kuidas desinfitseerimisvahendit kasutada. „Tüüpilised küsimused on, et kas õhku pihustades muutub õhk puhtamaks. Kas võib pihustada seda ka loomade ja laste peale? Viimast kindlasti ei tohiks teha," rääkis ta.

Sobiva puhastus- ja desinfitseerimisvahendi valimine on praegu mureks paljudele. „Käte desinfitseerimise vahend sobib vaid kätele, pindade puhastamisel sellest abi pole. Pihustatavaid aineid ei tasu õhku piserdada, sest hingamisteedesse sattudes võivad need ohtlikuks osutuda," kinnitas Oder. Ta lisas, et enda ümbruse puhastamiseks piisab täiesti toa õhutamisest ja märgkoristusest.

Sisse joomisel suur oht

Valdavalt sisaldavad Oderi sõnul desinfitseerimisvahendid mingisugust alkoholi - see võib olla etüülalkohol, isopropüül alkohol aga ka metanool.

„Tihti pöörduvad meie poole inimesed, kes kasutavad puhastamiseks alkoholi sisaldavat aknapesuvahendit. Väga täpselt tuleks vaadata toote sildi peale, sest see võib sisaldada lisaks teistele kemikaalidele ka metanooli, mis on sisse joomisel ohtlik," rõhutas Oder.

Oder tõi sisse joodavate vedelike puhul 30-protsendilise äädika ja MMSi. „Äädika kasutamiseks puhastamisel ei ole mingisugust põhjust. Seda pole põhjust kasutada ka märgkoristust tehes, sest äädikaauru sissehingamisel tekib kipitus ja hingamisraskus," rääkis ta.

Esimene esmaabi äädika sisse joomisel on alati suu loputamine. „30-protsendiline äädikas on alati söövitav, seetõttu tasuks seda koju mitte üldse osta ja eelistada 10-protsendilist lahust," soovitas Oder.

Mürgistuste ennetamisele tuleks Oderi sõnul erilist tähelepanu pöörata just nüüd eriolukorra ajal, kui inimesed on kodudes ja me teame, et enam kui 90 protsenti õnnetustest juhtuvad kodudes.

„Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral, olgu selle allikaks kodukeemia, taimekaitsevahendid, väetised, putuka- ja näriliste tõrjevahendid, kosmeetika, loodustooted, ravimid, narkootilised ained, seened, taimed, marjad, mürgiste loomade hammustused, mürkgaasid, alkoholid või reisidel tekkinud mürgistused," julgustas Oder. Igaüks saab end mürgistusohtudega kurssi viia veebilehe www.16662.ee abil.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena