Mida arvab Swedbank Eesti endine juht Robert Kitt finantsinspektsiooni uurimise tulemustest?
Eile õhtul avaldatud Finantsinspektsiooni uurimuse tulemused vastavad üldjoontes ka minu arusaamale Swedbankis toimunust, kirjutas Robert Kitt oma Facebooki postituses.
Eesti ja Rootsi finantsinspektsioonid leidsid vajakajäämisi riskianalüüsis, organisatsiooni struktuuris, hoolsusmeetmes, süsteemides veel mitmes nüansis. Arusaadav ja mõistlik kriitika,
Raportiga tutvumise järel jään oma varasemate seisukohtade juurde:
1) Swedbank Eesti oli ja on osa Swedbanki grupist ning kõikides valdkondades tegime tihedat koostööd grupiga, sh rahapesu tõkestamise valdkonnas, kus võtmeosakonnad allusid otse grupile.
2) Mitteresidentidega seotud riske asus Swedbank vähendama juba 2016. aastal – mitteresidentidest klientidest loobumise ja valdkonda investeerimisega. Kuid alati saab paremini.
Ootamatusi oli üks. Muuhulgas anti karm hinnang maatriksjuhtimisele, kus otsused on tsentraalsed, kuid vastutus lokaalne. Äriseadustik ega krediidiasutuste seadus ei näe ette erisusi maatriksjuhtimise puhuks ja ses mõttes ongi kohalik juhatus formaalselt vastutav. Tegelik elu, mida pank peab nüüd tõsiselt korrigeerima, oli see, et paljud krediidiasutuste seadusest tulenevad juhatuse rollid allusid otse grupile ja kohalik juhatus usaldas üldist töökorraldust.
Juhtimine ja vastutamine peavad käima käsikäes. Juhatusel on ettevõtte juhtimisel kollektiivne roll, kus iga inimene peab lisaks oma otsestele kohustustele täima ka kollektiivset juhtimisülesannet. Selle viimase puhul oli tagant järgi vaadates puudujääke, kuid see ongi kõige raskem töö – vastutada selle eest, mida teevad teised koos teistega isegi siis, kui sa täpselt ei tea, mida nad on teinud või tegemata jätnud. Lühidalt tähendab see, et infoliikumine ja info kvaliteet ei olnud alati piisav, et teha parimaid otsuseid. Minu vastust ei tohi kindlasti tõlgendada selliselt, et neid ülesandeid ei olnudki võimalik täita. Swedbanki head majandustulemused kõnelevad ise enda eest.
