Kuidas koroonaviirus ettevõtete maksevõimet mõjutab?

Koroonaviiruse levikust ja kehtestatud eriolukorrast lähtudes suureneb ühiskonnas ebakindlus. Mõju on nii isiklik kui ka majanduslik ning on loomulik, et see sunnib ka ettevõtete juhte mõtlema, kuidas see olukord mõjutab ettevõtete – klientide, koostööpartnerite – maksevõimet.

Tõenäoliselt hoogustub nii lühiajaliste makseraskuste kui ka pikaajalise maksejõuetuse suurenemine, kuid raske on täna lõplikult ennustada, kui suureks see kasvab ja millised ettevõtted või sektorid kannatavad kõige rängemalt.

Ennustused on muutunud tavapärasest oluliselt keerulisemaks, sest me ei ole kunagi seisnud vastamisi niivõrd ulatuslike piiride sulgemise ning inimeste liikumise piirangutega. Ebakindlus esineb nii olukorra kestuse kui ka valitsuste ja rahvusvaheliste institutsioonide poolt vastu võetud majandusmeetmete ulatuse osas.

Senised otsused on suurel määral olnud suunatud piirangute suurendamisele ja esimesed otsused majanduse päästmiseks ja ettevõtluse toetamiseks alles hakkavad kuju võtma. Mõned positiivsed näited on siiski juba olemas:

• Mitmed keskpangad on alandanud baasintressimäärasid majanduse elavdamiseks.
• Eesti Töötukassa kinnitas reeglid, milliste ettevõtete töötajatele makstakse kahe kuu jooksul 70 protsenti brutosissetulekust.
• USA president Donald Trump allkirjastas koroonaviiruse leevendamise paketi, mis muuhulgas sisaldab tasuta testimist ja tasulise erakorralise puhkuse lubamist.
• Euroopa Keskpank käivitas täiendava erakorralise võlakirjade ostu programmi 750 miljardi euro väärtuses, et rahustada turge ja kaitsta euroala majandust.

Majanduskriisi sügavus, raskustes ettevõtete hulk ja majanduse tervenemise aeg sõltubki kõikide meetmete koosmõjust. Lisaks hakkab suurt rolli mängima tarbijate käitumine - kui palju edasilükkamismeetmeid kasutusele võetakse, st millised sündmused, ostud ja reisid lükatakse edasi, kuni viirus on möödunud või peatatud.

Krediidireiting ja maksehäire tekkimise tõenäosus ebakindlatel aegadel

Creditinfo krediidireiting liigitab ettevõtted kategooriatesse vastavalt sellele, kui tõenäoliselt nad järgmise 12 kuu jooksul oma maksekohustusi täidavad. Kõrge krediidireiting (Creditinfo reitingu järgi A, AA või AAA) on ettevõttel, kellel on head majandustulemused läbi mitme majandusperioodi, tublid finantstulemused ning korrektne maksekäitumine.

Creditinfo ja teiste finantssektori ettevõtete kogemus ebakindlatel aegadel, näiteks nagu praeguses eriolukorras, on tõestanud, et makseraskustesse sattumine kriisi ajal üldiselt sageneb. Keskmine reiting muutub nõrgemaks ja keskmine maksehäire tekkimise tõenäosus suureneb.

Riskisuse järjestus samas valdavalt tõenäoliselt püsib, kuna krediidireiting põhineb põhjalikul teabel ettevõtete kohta, sealhulgas teave rahaliste vahendite ja varasemate makseviivituste kohta. Rahaliselt tugevad ettevõtted, kellel pole varem võlgnevusi olnud, suudavad ebakindlusega paremini toime tulla kui need, kellel oli nõrgem rahavoog või kellel on varem esinenud makseraskusi, kuna see näitab kõikuvat ja seega riskantsemat tegevust ettevõtte juhtimisel.

See tähendab, et ettevõtted, kes olid headel aegadel tugeva reitinguga, jäävad ka ebakindluse olukorras turvalisemaks. Allolev joonis näitab võimalikku muutust reitingute jagunemises. Kriisi pikkus ja sügavus määravad selle, kui palju kurvijoon paremale liigub.

Reitingute ja riskide muutuse jälgimine

Tänane reiting ei ole see, mis ta on homme. Pidevalt tuleb jälgida kõiki muudatusi, mis klientide juures toimub (reitingut, majandus- ja finantsnäitajaid, maksekombeid, aastaaruande esitamist äriregistrile jms). Usalda, aga kontrolli printsiip kehtib siin iga päev.

Täpsemaks ja efektiivsemaks jälgimiseks on vajalik oma klientide portfelli analüüsida ja tuvastada sealt need tegevusalad, mis suurema tõenäosusega kriisist negatiivselt mõjutatud saavad. Esimesed märgid on juba välja toonud mitmed valdkonnad, mis on suuremas ohus: HoReCa sektor, turism, aga ka kinnisvaraarendus, uute sõiduautode müük, iluteenindus.