Kai Realo: miks poliitikud elutähtsa teenuse osutajaid toetamise asemel süüdistavad?
Eriolukorra esimesel nädalal kahanes mootorikütuste eratarbimine sõltuvalt tankla asukohast ja nädalapäevast kuni 40%. Langus logistika- ja transpordisektoris tõi kaasa äriklientide tarbimise vähenemise ligi viiendiku võrra. Need muutused toimusid järsult, loetud päevadega, kirjutas arvamusloos Circle K Eesti peadirektor Kai Realo.
Tänu viirusekriisile väheneb mootorikütuste jaemüüjate klientide arv ja müügimaht ka edaspidi, sest rahvusvaheline transport on praktiliselt halvatud, inimesed töötavad kodukontoris ja lapsed koolis ei käi. Tanklate käigushoidmine oluliselt vähenevate tulude juures tähendab märkimisväärset täiendavat pingutust. Asi on naljast kaugel.
Konkurentsiamet uuris kütusemüüjatelt nende rikastumise kohta
Seni ei ole avalikus ruumis jutuks olnud, et valitsus kehtestab ühtse hinna leivale, desinfitseerimisvahenditele või võtab kontrolli alla mõne muu eluliselt tähtsa teenuse hinna. Samas ei möödunud sel nädalal päevagi süüdistusteta, et kütuse jaemüügiettevõtted rikastuvad kriisi ajal tänu liiga kõrgetele hindadele. Vastavasisulise päringu saatis suurematele kütusemüüjatele isegi konkurentsiamet, näitamaks, et valitsuse sekkumise oht on reaalne.
Kõik need süüdistused pahatahtlikus kasumi kasvatamises on täiesti põhjendamatud kasvõi juba seetõttu, et paari viimase nädala jooksul on mootorikütuste hinnad tanklates langenud 14 senti liitri kohta. Kütuste hinnakujundusest arusaamise teeb keeruliseks asjaolu, et nafta hind mõjutab vaid umbes kolmandikku mootorikütuste jaehinnast, kaks kolmandikku sellest moodustavad riiklikud maksud. Lisaks kõrgele maksude osakaalule on igas kütuseliitris ligi 10% biokütuseid, mille hinnad kriisi ajal mitte ei lange vaid tõusevad. Ehk siis – kütus ei ole kallis, vaid just selline nagu ta riigi maksupoliitika ja kütustele rakendatavate seaduste nõuete kohaselt olla saab.
Päevakajaliseks muutus kütuse müümine elutähtsa teenusena mullu oktoobritormi ajal
Mootorikütuste müümine kui elutähtsa teenuse tagamine muutus Eestis esmakordselt päevakajaliseks teemaks mulluse oktoobritormi ajal, kui nii mõnigi tankla läks elektrikatkestuse tõttu rivist välja. Inimesed jäid terveks, kuid olid abitud. Viirusekriisi ajal võib olukord kujuneda vastupidiseks: elekter on alles, kuid teenused langevad rivist välja, sest liiga paljud inimesed on haiged. Olukord võib kujuneda hullemaks kui ühegi varasema looduskatastroofi järel.
Circle K annab Eestis tööd 750-le inimesele, kellest ligi 700 töötab teenindusjaamades ja poodides ka täna režiimil 24/7. Kõik teenindajad lähevad iga vahetuse alguseks tööle ja teevad seda oma isiklikku hirmu alla surudes. Lisaks tavapärastele tööülesannetele peavad nad nii enda kui klientide ohutuse nimel tegelema loendamatu arvu puhastusrutiinidega.
Täiendav puhastamine nõuab varasemast palju suuremas koguses isikukaitsevahendeid: desinfitseerimisvahendid, kaitsekindad, maskid. Just viimaste hankimiseks oleme abi saamiseks korduvalt pöördunud ministeeriumite poole, kuid tulutult. Toetame ka Kaupmeeste Liidu ettepanekut lisada kaubandustöötajad koroonaviiruse testide tegemiseks riskirühma, kuid taaskord otsust pole. Meil on väga raske oma inimesi kaitsta eriolukorras, kui puuduvad selged meetmed ja tugi elutähtsate teenuste jätkamiseks. Nõudmised on, kuid nende täitmiseks tingimusi luua ei suudeta.
Vaatamata kõikidele raskustele oleme Circle K-s hädavajaliku koguse kaitsevahendeid oma töötajatele hankinud. Jaemüügimeeskonnale tähendab see igapäevast suurt lisatööd ning ettevõttele arvestavat lisakulu. Maskide asemel paigaldame igapäevase turvatunde tagamiseks teenindusjaamade poodide kassadesse pleksiklaasist vaheseinad.
Otsime viise, kuidas tagada klientide ja töötajate ohutus ning samal ajal ka teenuse jätkumine. Oleme kriisiolukorras tegutsemist harjutanud ning teame, et esmalt tuleb keskenduda inimestele ja alles siis tegeleda muuga. Inimeste kaitsmine on meie kriisiplaani esimene prioriteet ning selleks tehtud lisakulude vajalikkuses me ei kahtle.
Lisaks oma töötajate eest hoolitsemisele, oleme tegutsenud selle nimel, et meie teenindus- ja automaatjaamades ning terminalis oleks piisavalt kütust ja seda vaatamata raskustele riigipiiride ületamisel. Täitsime ka riigi poolt pandud kohustuse ja varustasime viis teenindusjaama avariigeneraatoritega ning suurendasime nende jaamade tavapärast laomahtu. Kõik need tegevused on nõudnud täiendavaid kulutusi, samal ajal valmistume veel ka krediidiriski hüppeliseks kasvuks. Eelmise masu ajal tuli meil kuludesse kanda ligi miljoni euro eest pankrotistunud ettevõtete maksmata kütusearveid.
Circle K töötajatel on alles nende töökohad
Vaatamata keerulisele olukorrale olen täna rahul, et kõigil Circle K töötajatel on alles nende töökohad ning teistel eestimaalastel on säilinud teenindusjaamade näol turvalised kohad, kuhu tulla kas tankima või poodi toitu, kohvi ja muu eluks hädavajalikku hankima.
Ajal, kui enamik inimesi töötavad kodukontoris, lapsi kooli ei viida ja maale vanaema juurde viirust viima sõita ei tohi, oleme pühendunud oma kõige olulisematele klientidele, kes nagu ka meie teenindusjaamade töötajad, peavad jätkama igapäevatoimetustega teiste inimeste hüvanguks. Minu sügav austus kuulub täna just neile, kes ei saa varjuda oma koduseinte vahele, vaid lähevad iga päev tööle, aidates nii kaudselt meid kõiki teisi.
Mõistan, et riik peab tegelema nende ettevõtete ja inimestega, kes on meid tabanud kriisis kaotanud kõik – oma töö, oma sissetulekud. Aga kust saavad mõistmist ja abi need, kes allesjäänut käimas hoiavad?
Eriolukord ei tohi olla kõlavate lubadustega poliitiline etendus, vaid viis, kuidas kriisi käigus oma kodanikke kaitsta, tagada eluks olulised teenused ning ühiskond sellest olukorrast võimalikult kiiresti välja aidata.
