Tegu on Ühendriikide ajaloo suurima abipaketiga, mille eesmärgiks on aidata koroonaviiruse tõttu raskustesse sattunud ameeriklasi nii otsetoetuste kui ka senisest suuremate töötuskindlustusmaksetega, kirjutab Wall Street Journal. Abipakett sisaldab endas nii laene kui toetusi ettevõtetele, täiendavat rahasüsti riigikassasse ning lisavahendeid ka juba suure surve alla sattunud tervishoiusüsteemile.

„Ma tahan tänada nii demokraate kui vabariiklasi, et nad suutsid selles küsimuses üksmeele saavutada ja seada Ameerika esikohale,” sõnas USA president Donald Trump reedel ovaalkabinetis abipaketti allkirjastades. Ühtlasi märkis ta, et see on esimene kord, kus ta allkirjastab dokumendi, mis puudutab niivõrd suurt, triljonitesse küündivat summat. Abipakett, mis nädala alguses sai senati täieliku toetuse, kogus ka esindajatekojas palju toetushääli.

Abipaketi tulemusena hakkavad paljud täiskasvanud ameeriklased saama valitsuselt 1200 dollari suuruseid tšekke, millele lisandub iga lapse pealt 500 dollarit, kirjutab MarketWatch. Trumpi allkirjastatud abipaketiga antakse väikeettevõtetele 350 miljardi dollari ulatuses laene, et nad suudaks järgmised nädalad üle elada, kui suurem osa on neist pidanud uksed sulgema.

Ka eraldatakse sellega 100 miljardit dollarit haiglatele, kes juba ägavad koroonapatsientide suure hulga all. USA valitsus loob abipaketiga ka 500 miljardi dollari suuruse fondi, millega toetatakse 46 miljardi dollari ulatuses lennufirmasid ja teisi tööstusi ning ülejäänud 454 miljardit dollarit läheb riigikassa käsutusse, et pakkuda kriisileevendust nii ettevõtetele, osariikidele kui kohalike omavalitsustele.

Ühtlasi on Ühendriikide seaduseloojad juba hakanud arutlema järgmise leevenduspaketi sisu, mis oleks järjekorras neljas ja oleks ennekõike adresseeritud tervishoiukriisile. Mitmed esindajatekoja saadikud on öelnud, et siin peaks keskvalitsus osariikidele appi tulema. Esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi on märkinud ka, et tema tahab näha tugevdatud tööohutusmeetmeid koos tasuta tervishoiuteenustega nendele, kes on viirusest tingituna haigeks jäänud.

Lisaks USA ajaloo suurima abipaketi allkirjastamisele andis Trump eile ka riigi suurimale autotootjale General Motorsile käsu hakata senisest suuremas koguses hingamisaparaate tootma, kirjutab Financial Times. Volitused selleks annab Ühendriikide presidendile eriolukorra seadus, mille järgi saab president kohustada ettevõtteid tootma vajaminevaid tooteid, kui seda nõuab riigi kaitsevõimekus.

Kuigi General Motors oli juba varem lubanud, et paneb osad autode tootmiseks vajaminevad liinid hingamisaparaatide tootmise alla, on Trump jõudnud kritiseerida nii General Motorsit kui Fordi, et need ei tooda piisavalt hingamisaparaate, mis võiks COVID-19 patsientidele leevendust pakkuda. Tegu on esimese korraga pärast 70-aastast pausi, kui USA president kasutab 1950. aastatel Korea sõja ajal loodud seadust, kirjutab MarketWatch.

Osad kongressi demokraadid on Trumpi kritiseerinud, et ta seda otsust juba varem ei teinud. Valge Maja senine poliitika oli, et nad ei taha eraettevõtteid millekski sundida, pigem loodavad vabatahtlikule koostööle ja läbirääkimistele.

Olukorras, kus koroonaviirusse haigestunute arv küündis reedeks üle 100 000, on riigis kasvanud mure, et hingamisaparaatide vähesus võib lähiajal väga tõsiseks probleemiks saada, märgib Wall Street Journal.