„Kui nii edasi läheb, siis mängivad pangad meile Rootsi pankade etenduse kolmanda osa ehk kuidas võtta erasektorilt kinnisvara, et pärast nende pealt kasumeid teenida," kurdab Ardi Roosimaa. 
Praegu räägitakse palju sellest, et me kõik peaksime kannatama ja ohverdama, et jõuda tagasi normaalsesse ellu. Et viirus saaks seljatatud, et tekiks võimalikult vähe töötuid ja et ettevõtete pankrotilaine oleks minimaalne. Selles ringmängus osalevad riik, ettevõtted ja eraisikud. Juristid soovitavad lepingulisi suhteid lühemaks ajaks muuta: näiteks et kaubanduskeskused ei võtaks kinnioleku ajal üürnikelt tasu või vähendaksid seda oluliselt. „Rääkige omavahel,” on nende sõnum. 


„Pangad peavad ka tegelikult appi tulema. Tulema nii, et nad ei peaks taas ellu kutsuma oma kinnisvaraettevõtteid, nagu see oli eelmise majanduskriisi järel. Praegune olukord on sedavõrd eriline, et peaks mõjutama kõiki. Kui üürileandja nüüd näeb, et tema kliendil on tõesti võhm väljas, siis peaks ta mõistma, et makseid mõnda aega ei tule. Selles mängus peavad aga ka pangad sees olema,” nendib Tõnis Rüütel.

Pankadel peab endal olema tahtmist koos teistega kannatada või peaks riik vastava mehhanismi tekitama. Näiteks üüritoetuse meetme või intressimakse toetuse meetme kujul. See on Rüütli arvates juba tehniline küsimus.