"Puhkuste kasutamine on kõige soodsam viis saata inimesi ajutiselt koju ilma, et see koormaks riiki, ettevõtteid ning majandust. See meede aitab vähendada koondamisi ja sundpuhkuseid," seisab mööbli- ja puidutöösturite avalikus pöördumises.

Nende kinnitusel on uued tellimused sisuliselt lakanud, osade sektori ettevõtete käive kukub lähikuudel enam kui 80%. "Sellises reaalsuses, kus meie endi jõupingutustest kriisi haldamiseks ei piisa, vajame riigi toetussamme: sektori eripära arvestavat kriisihüvitist; töötajate vajaduspõhist testimist; eriolukorra ajal paindlikkust puhkusegraafikute muutmiseks," panevad nad ette.

Täpsemalt esitasid nad valitsusele kolm ettepanekut, mis ellu viimisel vähemalt mõnevõrra peaks kriisi leevendama. Üks neist oli eelpool mainitud korralise puhkuse kasutamine.

Veel soovivad töösturid, et riik tasuks 70% töötajate palgast, kui ettevõte täidab kolmest kriteeriumist kaks:

- käive on vähemalt ühel kuul meetme ajal (viiekuulise perioodi jooksul, aprill–august) koroonaviiruse tõttu kahanenud vähemalt 30%;

- tööandjal ei ole vähemalt 30% töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;

- tööandja on vähemalt 30% töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% või alampalgani.

Kui kriteeriumid on täidetud, võiks riik maksta töötajatele kuni 1000 eurot palka, tingimus on, et ettevõtja enda panus on vähemalt 150 eurot samas kuus. Peamine erinevus valitsuse pakutust on mööbli- ja puidutöösturitel perioodi pikkus.

"Töötlevas tööstuses ei kuku käive kohe, kuna tellimusi on üldjuhul 2-6 nädalat ees. Küll aga kukuvad kohe tellimuste mahud ning käibekaotuseks pöördub see enamuste tänaste meetmete (märts–mai) lõpul või napilt peale seda," selgitavad nad.

Lisaks peaks riik nende kinnitusel võimaldama suurte kollektiividega tootmisettevõtetes (kus on näiteks vähemalt 30 inimest) kõikide haigusnähtudega inimeste testimist. Seal puutuvad inimesed nimelt omavahel palju kokku, mis aitab viirusel kiiresti levida ning see võib kogu tootmise halvata. Lisaks korraldavad paljud tootmisettevõtted ise oma töötajate bussitransporti.

Puitmajade- ja mööblisektori koondkäive on ligi 1,5 miljardit eurot, Eestis annavad nad tööd 5%-le erasektori töötajaskonnast.

Pöördumise valitsusele on allkirjastanud Siim Leisalu (Eesti Puitmajade Liit), August Kull (Eesti Mööblitootjate Liit), Remo Allikas (Kagu-Eesti Puiduklaster), Rolf Relander (Bellus Furniture OÜ), Göran Sjöholm (Delux Holding OÜ, Gomab OÜ), Priit Tamm (Standard AS), Raul Laidvee (Wendre AS), Raul Vene (Wermo AS), Janno Kiviorg (Recticel OÜ).