Rahandusministeerium prognoosib Eestile väikest majanduslangust
Eelmise sügisprognoosis oodati selleks aastaks veel 2,2 protsendist majanduskasvu.
Ühes majanduskasvu langusega asendumisega oodatakse inflatsiooni närbumist 2,3 protsendilt 0,8 protsendini.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ütles tänasel majandusprognoosi tutvustusel, et majanduskriisi põhjused on väljaspool majandust. Peamiselt mõjutavad majandust koroonaviiruse vastu võitlemise meetmed.
„Kuigi valitsuse meetmetest on oodata kriisi sügavuse pehmendamist, mõjutavad meie majanduse käekäiku peamiselt viiruse leviku tõkestamise meetmed nii meil kui ka lähiriikides, mis määravad, millal saab ettevõtlus taastuma hakata,“ ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben. „Niivõrd muutuvas keskkonnas on prognoos paratamatult juba valmimise hetkel veidi aegunud. Seirame pidevalt majanduses ja maksulaekumistes toimuvat ja oleme vajadusel valmis uueks prognoosiks.“
Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos valmis 18. märtsiks ning arvestab selle aja olukorra hinnangu ja seadustatud otsustega. Seetõttu jäid prognoosi eeldustest välja valitsuse leevenduspakett ettevõtetele ja ka vahepeal lisandunud liikumis- ja majandustegevuse piirangud.
Makromajandus
Erinevalt eelmisest kriisist, kui oluline roll oli nõudluse vähenemisel, saab selle kriisiga kahjustada ka pakkumispool nii rahvusvaheliste tarneahelate katkemise kui ka töötajate töölt eemalejäämise tõttu. Nõudlust vähendavad omakorda tarbimisele seatud füüsilised piirangud, sissetulekute langus ja ebakindlusest tulenev suurem säästmine.
Tegevusalade lõikes saavad esimeses järjekorras suurima löögi turism ja muud elanike vaba aja veetmisega seotud valdkonnad, kuid puutumata ei jää tõenäoliselt ükski tegevusvaldkond ega ettevõte.
Tööturg saab kriisis paratamatult tugeva tagasilöögi ning ettevõtted seisavad raske valiku ees, kas vähendada ajutiselt töökoormust või töötajad kohe koondada.
Sisenõudluse seisukohast on suurim tagasilöök eratarbimises – praegustes oludes piirdutakse eelkõige sundkulutustega esmatarbekaupadele ja eluasemeteenusele, suureneb ilmselt sideteenuste tarbimine ja läbi ei saa ka transpordita. Väliskaubanduses on langus suurim turismi- ja veoteenuste valdkonnas ning kui kriis jääb lühiajaliseks ja maailmamajandus kosub kiiresti, siis saab suur osa sellest langusest järgmisel aastal tagasi võidetud.
Tarbijahinnad jäävad nii järsult taanduva nõudluse kui ka nafta hinnalanguse tõttu varem arvatust oluliselt madalamaks, aeglustudes tänavu 0,8 protsendile. Lisaks 17 aasta madalaimatele naftahindadele mõjutab energiahindu sooja talvega kaasnenud elektri börsihinna odavnemine.
Riigi rahandus
Prognoosi eelduste fikseerimise hetkeks seadustatud otsustest ja olukorra hinnangust lähtuvalt kujuneb käesoleva aasta valitsussektori nominaalseks eelarvepuudujäägiks 975 mln eurot ehk 3,5% SKPst.
Majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Langus puudutab nii sotsiaalmaksu, käibemaksu kui ka füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu.
Aktsiiside 2020. aasta laekumise prognoos vähenes muu hulgas ka peamiste kütuseliikide varumise tõttu 2019. aasta detsembris, mis suurendas möödunud aasta tulu ning vähendab samas mahus selle aasta tulu. Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete vähenemine ulatub kokku 766 miljoni euroni.
Kokku vähenevad tänavu riigi tulud prognoosi järgi eelarves plaanituga võrreldes kokku 832 miljoni euro võrra.
Kulude poolel kasvavad peamiselt kulutused ravikindlustusele ja töötuskindlustushüvitistele. Riigieelarve kulude prognoos sel aastal tervikuna veel olulist muutust ei näita, kuna ei eeldata suuri muutusi riigi investeeringutes ega tegevuskuludes, sotsiaalkuludes on mitmed kululiigid seotud möödunud aasta põhjal arvutatud pensioniindeksiga. Valitsuse kavandatavaid kriisi leevendusmeetmeid käesolev prognoos ei sisalda.
Riigieelarve on prognoosi järgi tänavu 479 mln euro suuruses nominaalses puudujäägis. Riigikassa negatiivne rahavoog, mis sisaldab ka Haigekassa ja Töötukassa teenindamist, ulatub tervikuna 1,2 miljardini. Sõltuvalt valitsuse meetmetest ja nende maksumusest võib puudujääk veelgi suureneda. Negatiivset rahavoogu sel ja järgmisel aastal rahastab riik osaliselt reservide arvelt, kuid plaanis on kaasata ka suures mahus lisavahendeid laenulepingute ja lühiajaliste võlakirjaemissioonide abil, millest osa on prognoosi avaldamise hetkeks juba tehtud.
