Kriisiga hakkamasaamisel vajavad väikeettevõtjad ennekõike mikrokrediiti lõdvendatud tingimustel ja tagastamatut abi püsikulude katteks. EVEA pöördus 31. märtsil vastavasisulise avaldusega valitsuse kriisikomisjoni poole.

„Oleme seisukohal, et praegusel kujul KredExi meetmed ei jõua reaalsuses enamuse kõige väiksemate ettevõtjateni, FIE-de ja mikroettevõtjateni, kelle osakaal on 94% Eestis tegutsevate ettevõtete koguarvust. Seda tänu piiravatele kvalifitseerumistingimustele, mitme kriisis raskelt kannatanud valdkonna nagu jae- ja hulgikaubanduse, ehituse, transpordi väljajätmisele ja toetuse taotlemise keerukusele,“ märkis EVEA president Heiki Rits.

Ei piisa garantiidest ja väikese intressidega laenudest

Tema sõnul võib täiendava laenukoormuse võtmine püsikulude finantseerimiseks osutuda prognooside põhjal paljudele mikroettevõtjatele ülejõukäivaks, sest tegutsevad väga madala marginaaliga. EVEA kordab oma varasemates pöördumistes väljatoodud seisukohta, et enim kannatanud sektorite päästmiseks ei piisa garantiidest ja laenudest, isegi väga soodsa intressiga.

Vajalik on ka väiksemahuline tagastamatu abi püsikulude katmiseks, nii-öelda kunsthingamisele panek, mis aitaks ettevõtjaid, kelle tegevus on seiskunud kas klientuuri kadumise, valitsusepoolse keelu või vabatahtliku ettevõtte sulgemise tõttu, et üle elada eriolukord ja sellele järgnev esimene kuu.

See meede on eriti vajalik, et ära hoida ettevõtjatevaheliste võlgnevuste kuhjumine ja sellega kaasnevad vältimatud ulatuslikud makseraskused ja pankrotid. EVEA juhib tähelepanu, et sarnased meetmed on rakendatud paljudes riikides, näiteks Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Itaalias, Suurbritannias, USA-s.

EVEA teeb ettepaneku avada solidaarsuse fond või toetusmeede, mille sihtgrupp on FIE-d, mikro- ja väikeettevõtjad, kelle tegevus on oluliselt kannatanud koroonakriisi tõttu. Näiteks, kelle müügitulu langus on üle 30%. Toetust võiks maksta ettevõtjate taotluste alusel arvestusega, et see kataks konkreetse ettevõtte normaalsed püsikulud 70% ulatuses kolme kuu jooksul.

EVEA pöördub Vabariigi Valitsuse ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole tungiva palvega tekitada täiendavalt KredExi paketi raames mikrolaenu meede laenusumma ülempiiriga 50 000 eurot. Seda laenu tuleks anda ilma pankade vahenduseta ning see peab hõlmama kõik kriisis kannatanud tegevusvaldkonnad (minimaalsete kitsendustega, lähtuvalt riigiabi meetmete ajutisest raamistikust) ning see ei tohi eeldada klassikalises mõttes äriplaani ja pikaajaliste finantsprognooside esitamist. Meetme sihtgrupp võiksid olla vaid mikroettevõtted ning otstarve oleks käibevahendid kriisist väljumiseks.

Kredexi erakorralise laenu intressid ülikõrged

EVEA asepresident Marina Kaas ütles, et ettevõtjaid pahandavad KredExi erakorralise otselaenu tingimustes toodud ülikõrged intressid (minimaalselt 4% ja 6% sõltuvalt tagatisest), pluss lepingutasu 1%, samas kui tegemist on kriisiabiga ja riik on võimeline laenama raha negatiivse intressiga.

„Võib eeldada, et enamus ettevõtjate riskitase kriisiolukorras on pigem kõrge, mistõttu tõenäoliselt kujuneb keskmine intress minimaalsest intressist vähemalt mitme protsendi võrra kõrgemaks ja võib sellisell juhul isegi ületada tavaliste kommertslaenude intressi,“ märkis Kaas.

Tema sõnul vajaksid ettevõtjad praegu tõeliselt soodsat laenu, et katta oma tegevuskulud ja kohustused kriisi kõige süngemal ajal. „Eeskujuna võib tuua Saksamaad, kes annab VKE-dele laenu keskmise intressimääraga 1–1,46%. Kanada ja Suur-Britannia aga annavad oma väikeettevõtjatele laenu, mille intresse maksab riik,“ lisas Kaas.

EVEA on seisukohal, et kriisiressurssi jaotavad finantsasutused, sh KredEx ja kommertspangad, ei tohi teenida selle pealt oma tavapärast kasumit, vaid peavad näitama solidaarsust ettevõtjatega, keda riik nende meetmetega soovib aidata. Kriisilaenude krediidikulukuse määr ei tohi EVEA seisukohalt ületada 2-3%.

EVEA leiab, et KredEx peab võtma kogu laenuprotsessi menetlemise enda peale, kaasates appi nii lisatööjõudu kui ka restruktureerides olemasolevat tööjõuressurssi. Selliselt oleks võimalik kordades alandada laenuintresse ja teenustasusid, lihtsustada taotluste menetlust ja kiirendada laenuvahendite kättesaamist. Lisaks tuleks kaasata ettevõtjate esindusorganisatsioonid tugimeetmete detailide väljatöötamisse.