Ekspert soovitab: kolm soovitust kriisiolukorras pensioni kogumiseks
Madissoni sõnul on käimasolev eriolukord meeldetuletuseks, et maailm võib muutuda väga põhjalikult ainult ühe kuuga. „Finantsturgudel on ajalooliselt olnud palju võrreldavaid langusperioode, kuid 2020. aasta turulangus on juhtunud väga kiiresti,“ räägib Madisson.
„Niivõrd kiiresti muutuvates oludes peaks oma pensionifondi vahetamise plaane eriti hoolikalt läbi mõtlema ja soovitavalt arutama ka enda finantsnõustajaga. Enne pensionifondi vahetusotsuse tegemist võiks võtta arvesse paari lihtsat näpunäidet,“ soovitab fondijuht.
Vaata pensionifondide tulemusi viie kuni kümne aasta lõikes
Madissoni sõnul tasub pensionikogujatel meeles pidada, et pensioni kogumine on pikaajaline tegevus, milles hea tulemuse saavutamine võtab palju aastaid kogumist. „Fondide tootluse hindamisel ja fondide omavahelisel võrdlemisel peaks vaatama tulemusi vähemalt viie kuni kümne aasta lõikes. Lühiajaline kõikumine aasta või paari lõikes on liiga lühike aeg fondi tulemuste hindamiseks,“ lisab ta.
Fondijuht ütleb, et ebastabiilsus ja lühiajalised kaotused kuuluvad paraku investeerimise juurde. „Finantsturud on alati muutumises ja liikumises, tõusule järgneb langus ja langusele omakorda tõus. Languseperioodidel tekib sageli soov kaotusi piirata ja riske vähendada. Siiski tasuks hinnata ratsionaalselt olukorda, sest majanduslanguse perioodid võivad luua pikaajalises plaanis häid investeerimisvõimalusi,“ räägib Madisson.
Veendu, et pensionifond vastab riskitaluvusele
Fondijuhi sõnul tasub pensionifondi vahetada eelkõige siis, kui see ei vasta inimese riskitaluvusele ning seda tasub jälgida ka olenemata finantsturu hetkeseisust. „Konkreetse pensionifondi valik peaks sõltuma pensionikoguja vanusest ehk tema edasise investeerimisperioodi pikkusest. Lisaks tasub arvesse võtta oma suhtumist riskidesse, tootluse eesmärki ja suutlikkusse taluda aeg-ajalt toimuvaid languseid,“ loetleb Madisson.
Noorel inimesel, kel on pensionile jäämiseni veel palju aastaid, on mõistlikum valida aktiivsem ja riskantsem pensionifond, mis on pikaajalises vaates potentsiaalselt tulusam ja samas on aega vahepealsetest langustest taastuda. Vanemaealisel, kel on pensionini mõned aastad, tasub valida stabiilsem fond. „Noorena tasub investeerida aktsiaturgudele, sest need lubavad pikemas perspektiivis parimat tulu. Vanemaealisena tasub riskide maandamiseks aktsiate osakaalu vähendada ja mõelda fondidele, mis paigutavad rohkem võlakirjadesse,“ lisab ta.
„Siinjuures tasub jällegi meeles pidada, et Eestis saab pensionifonde vahetada ainult kolm korda aastas ning vahetus ei toimu kohe, vaid alles kuu aega pärast etteantud kuupäeva,“ rõhutas Madisson ja lisas, et vahetuseavalduse tegemise ning osakute vahetuspäeva vahel võivad turud olla palju muutunud.
Ole kannatlik
Kui majandusel läheb keeruliselt, siis võiks võimalusel oma seniseid pikaajalisi investeeringuid säilitada ja kaaluda regulaarsete sissemaksete jätkamist või alustamist.
„Uute investeeringute tegemisel on sageli soov turu põhja tabada, kuid turu põhjad tekivad enamasti siis, kui turu väljavaadete osas on ebakindlus ja pessimism suurim ning valdav enamus usub languse jätkumist. Kuid raskustes turul sammhaaval ja regulaarselt investeerides võib kujuneda keskmine soetushind üsnagi soodsaks. Sellise paindliku pensionikogumise võimalust pakuvad maksusoodustusega vabatahtlikud pensionifondid,“ kommenteerib Madisson.
„Samuti kui teie portfelli on tabanud langus ja tekib soov kaotusi piirata, siis võiks mõelda, kuivõrd sellega piiratakse edasist tõusuvõimalust. Tasub olla kannatlik ja hoolega kaaluda võimalikke variante, enne kui muudatusi teha. “ lisab fondijuht.
