Keskmiselt saadab Eesti elanik ühe kirja või postkaardi aastas. Praegu saab neid siseriiklikult saata lihtkirjana, mis edastatakse üleandmisele järgnevaks tööpäevaks (D+1) ning teenuse hinnaks on 0,65 eurot. Tulevikus saab valida kahe võimaluse vahel: kas kiirem ja kõrgema hinnaga teenus (D+1) või soodsam teenus, kus lihtkiri edastatakse kolmandaks tööpäevaks (D+3). D+1 kirja hind saab olema 1,50 eurot ning D+3 hind 0,90 eurot vastavalt konkurentsiameti ettepanekule.

Ministri poolt allkirjastatud määrus universaalse postiteenuse hinna muutmiseks põhineb konkurentsiameti ettepanekul, mille teeb konkurentsiamet postiseaduse alusel. Viimati muutusid UPT hinnad 1. jaanuaril 2016. aastal.

Karu sõnul on vaja ellu viia veel mitmeid muutusi, mida hakatakse tegema samm-sammult. „Peame kaotama ebavõrdsuse Hiina ja Eesti e-kauplejate vahel, likvideerima Hiinast saabuvate kaupade edastamise kahjumlikkuse ning tagama ajalehtede ja posti kvaliteetse kojukande igas Eesti piirkonnas," ütles Karu.

„Ka rahvusvaheline kogemus on kinnitanud, et siseriiklike kirjade ja postkaartide puhul rahuldab enamikke saatjaid see, kui kohaletoimetamine toimub mõne päeva jooksul - eriti siis, kui see tähendab ka soodsamat hinda," ütles Karu. „Teistelt riikidelt saadavad tasud lähtuvad aga D+1 hinnast ning uus hind võimaldab muuta sissetulevate postisaadetiste käitlust märkimisväärselt kuluefektiivsemaks, küsides teistelt riikidelt selle eest õiglast tasu."

Määrus jõustub üldises korras, s.o. kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Pärast seda teavitab AS Eesti Post tarbijaid hinnakirja muudatustest.

AS Eesti Post omab tegevusluba nii UPT osutamiseks kui ka siseriiklike ja rahvusvaheliste kirisaadetiste ja postipakkide edastamiseks. UPT osutaja määratakse viieks aastaks avaliku konkursiga, mille korraldab Konkurentsiamet. Postiseaduse järgi määrab UPT hinna valdkonna eest vastutav minister määrusega, mis põhineb Konkurentsiameti kalkulatsioonidel ja ettepanekutel, võttes arvesse hindade taskukohasust UPT kasutajatele.