Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et koroonaviiruse leviku tõttu on reisilaevandusettevõtted sattunud kriitilisse olukorda. Hinnanguliselt on laevandusettevõtete käibed langenud 85-90%, riigipiiride sulgemise tõttu on vähenenud kaubavedu ning tavapärane reisijatevedu lõpetatud.

Negatiivsete majandusmõjude leevendamiseks sektoris tuleb tähtajaliselt kuni 31.12.2023 rakendada täiendavaid meetmeid tööjõuga seotud maksukoormuse vähendamiseks.

Rahvusvahelisi reise tegevale reisilaevandusettevõtjatele makstakse kord kvartalis toetust summas, mis on võrdne laevapere liikmele väljamakstud töötasult arvestatud tööjõumaksude ja maksubaasilt (vastavalt 1,5 või 2,5 kuupalga alammäär) arvutatud tööjõumaksude vahega. Meetme alla kvalifitseeruvad hetkel Tallink ning Viking Line.

Toetus kord kvartalis

Meetme kiire rakendamise eesmärgil on kavandatud see jõustada (eeldusel, et eelnevalt on Euroopa Komisjonilt saadud riigiabi luba) 1. juulist käesoleval aastal. Sel juhul on toetuse suuruseks 3,7 miljonit eurot 2020. aastal ning 7,7 mln eurot 2021 aastal.

„Meede on vajalik, sest laevandusettevõtted annavad tööd tuhandetele inimestele, moodustavad olulise osa turismisektorist ning aitavad tagada kaupade ja inimeste liikumist riikide vahel. Selle katkemine tooks endaga kaasa ulatuslikumad ja negatiivsemad tagajärjed," on seletuskirjas välja toodud.

Reisilaevadele tagastatakse 75% ulatuses kõikide sadamatasude liigid 01.01.-31.12.2020

Toetusprogrammi maht on 20 miljonit eurot. Toetus on kavandatud rahvusvahelisi reise teostavatele reisilaevadele sadamatasude (tonnaažitasu, sildumine, jäätmetasu, reisijatasu) hüvitamiseks.

„Operaatorite otsetoetus on vajalik, kuna koroonaviiruse leviku tõkestamiseks väljakuulutatud eriolukorra tõttu on laevaliini operaatorid praktiliselt lõpetanud rahvusvahelise reisijate veo, mille tulu on operaatorite tegevuse jaoks vältimatu. Arvestades, et laevaliinide operaatorid on rahvusvahelise kaubaveo säilimise tõttu jätkanud laevade opereerimisega, on põhjendatud ka tekkiva kahju hüvitamine läbi otsetoetuse," ütleb seletuskiri.

Helme: riik läheb Tallinkile appi ühel või teisel moel

Lisaks on räägitud võimalusest, et riik ostab Tallinkis osaluse, mille hiljem, headel aegadel, saaks taas maha müüa. Rahandusminister Martin Helme ütles Ärilehele, et kuna Tallink on Eesti suurim ettevõte ja see moodustab lausa 2 protsenti Eesti SKP-st, siis ei lase riik sellel pankrotti minna.

"Tallinki panus Eesti majandusse on väga arvestatav ja lisaks on nad strateegiline ettevõte riigile. Kusjuures on Tallink väga suurelt seotud ülejäänud sektoriga - Tallinkiga on seotud üle 6500 ettevõtte, mis neile teenuseid ja kaupasid pakub. Sellel 2% SKP-st ei lase me kindlasti kõhtu ülespoole minna," kinnitas Helme.

"Me oleme arutanud kaht varianti - riik läheb osanikuks ettevõttesse ja teeme kapitali sissemakse, mille me teatud aja pärast saame tagasi müüa. Teise võimalusena teeme riigilaenu. Sellele lisaks teeb Tallink oma majandusplaane, teeb kärpimisi, võtab ehk ka lisalaenu. Nii et Tallink ei ole kindlasti kohe-kohe ümber minemas ja seda me ei lase ka juhtuda.

Osaluse ostmisel on rida juriidilisi nüansse, aga suhtlus meil omavahel käib. Täpset tehnilist lahendust meil pole praegu, aga see ongi nii, et lihtsam on anda riigi poolt neile laenu, aga kindlam on minna osanikuks. Tallinkile see (viimane) lahendus ka meeldib, sest see annab neile ja äripartneritele kindluse nö riigi garantii näol - riik oma firmadel pankrotti minna ei lase."


Lisaks saavad raha maanteed ja raudteed

Maanteeametile kavandatakse täiendavalt investeeringuteks 10 miljonit eurot. Need suunatakse kruusateedele katete ehituseks ja muudeks teedeehitusprojektideks. ASle Eesti Raudtee eraldatakse 17 miljonit eurot, kuna vastavalt raudteeseaduse § 492 lõikele 5 peab riik tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tulud ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus.