Kasum ettevõtte tavapärasest tegevusest kasvas 3,4 miljonit eurot, millele lisandus leppetrahv töövõtjalt summas 10,4 miljonit eurot.
Kasumi kasvule aitas kaasa ka finantskulude vähenemine tulenevalt uute, varasemast oluliselt madalama intressiga võlakirjade emiteerimisest 2018. aasta keskel. Ettevõtte finantskulud vähenesid 2018. aasta 7,4 miljonilt 2,2 miljoni euroni möödunud aastal.

Eleringi tegevuse fookus oli 2019. aastal Balticconnectori ehituse lõpetamine, et tagada Soome-Eesti-Läti ühise gaasituru käivitamine 2020. aasta algusest. Sellega saime planeeritud mahus ja ajaraamis hakkama. Järgmiste aastate esmaseks prioriteediks tõuseb vaieldamatult Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, hoides samas Eesti kodudes tuled põlemas ja kodud soojad. Ja seda tuleb teha viisil, mis toetab Eesti ja Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärkide saavutamist,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Eleringi müügitulud jäid stabiilseks, kahanedes üksnes 0,6 protsenti 142,1 miljoni euroni. Väike langus elektri võrguteenuste müügis tulenes madalamatest ülekandemahtudest, mida tasakaalustas gaasivõrguteenuste tulude kasv. Ettevõtte ärikulud 2019. aastal olid samuti võrdlemisi stabiilsed, ulatudes 113,4 miljoni euroni, võrreldes 113,9 miljoni euroga 2018. aastal.

Elering investeeris möödunud aastal 129 miljonit eurot. Põhiosa investeeringutest läks Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector rajamisse. Ettevõtte varade maht oli aastavahetusel 1 024,4 miljonit eurot.