Vene eksperdid: viis töövaba nädalat võivad kärpida riigi SKT-st 2-2,5%
Viiest töövabast nädalast tekkiv üldine kahju Venemaa majandusele võib ulatuda 2-2,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, hindasid Vene ökonomistid.
Meediagrupi RBK küsitletud ökonomistid ütlesid, et president Vladimir Putini otsus pikendada alates 30. märtsist kehtivat töövaba režiimi koos töötasu säilimisega kuni aprilli lõpuni kiirendab majanduslangust.
Raiffeisenbanki makroanalüütik Stanislav Murašov pakub, et töövaba režiimi tüüpi karantiin viie nädala vältel kärbib Venemaa majanduskasvust kolm protsenti. Majanduslangus võib 2020. aasta kokkuvõttes olla sel juhul 2,5-3%.
Töövaba perioodi pikendamise tõttu 30. aprillini väheneb Venemaa SKT teises kvartalis aastases väljenduses 6%, hindasid Alfa-banki ökonomistid Natalia Orlova ja Anna Kijutsevskaja. Venemaale tekib surve Euroopa Liidu karantiinipiirangutest – Euroopa Liidu osa Venemaa kaubavahetuses on 43%. Töövaba režiim tähendab kõigi lõbustusasutuste, restoranide ja kaubanduskeskuse suletud olemist ning baasstsenaarium on analüütikute sõnul see, et äritegevus läheb käima alles pärast maipühi. „See peaks viima majandusaktiivsuse langemiseni aprillis 20% peamiselt teenuste sektori ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete töö külmutamise foonil,“ ütlesid Orlova ja Kijutsevskaja, kelle sõnul langeb SKT aasta kokkuvõttes optimistliku stsenaariumi järgi ühe protsendi.
Rahvusliku Uurimisülikooli Kõrgema Majanduskooli Arengukeskuse hinnangul kärbib iga töövaba kuu SKT-st 2%. „See tähendab, et aasta kokkuvõttes SKT väheneb. Me pakume, et kui see kõik kestab ainult teise kvartali jooksul, võib langus olla kuni 6%. Kui kõik piirdub aprilliga, ei ole kaotused nii suured,“ ütles instituudi direktor Natalja Akindinova.
Kahju majandusele on kahju 500-600 miljardit rubla (umbes 6-7 miljardit eurot) ühe töövaba nädala kohta, hindas reitinguagentuuri Ekspert AR peaökonomist Anton Tabahh. „See on hinnang, võttes arvesse seda, et režiimid hakkavad erinevates regioonides ja omavalitsustes olema erinevad, mittekatkestatav tootmine ja infrastruktuuriettevõtted jätkavad tööd ja jaemüük teeb kassat napilt rohkemgi kui tavalisel ajal,“ selgitas Tabahh. Majanduse üldised kaotused viie töövaba nädala tõttu on konservatiivse hinnangu järgi 2-2,5% SKT-st, arvab Tabahh. Aasta kokkuvõttes on kahju siiski väiksem, sest osa kahjudest teeb tasa edasi lükatud nõudlus ja tootmise kasv teisel poolaastal, usub Tabahh.
Karantiinis aprilli puhas negatiivne mõju kärbib 2020. aastal SKT-st 1,5%, arvab Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosimise Keskuse (TsMAKP) peadirektori asetäitja Vladimir Salnikov. Selles hinnangus ei võeta arvesse võimude kriisivastaseid meetmeid, mis osaliselt SKT kahanemise korvavad. „Kui hakatakse peatama mittekatkestatava tsükliga ettevõtteid, läheb hullemaks. Ka ekspordi kahanemine karantiini tõttu teistes riikides ei ole arvesse võetud. Kui võtta arvesse karantiin teistes riikides, siis 2% SKT-st,“ ütles Salnikov.
Sektoritest, mida karantiin kõige rohkem puudutab (vaba aeg, hotellid, restoranid, kaubandus, transport jne) tuleb umbes 20% Venemaa SKT-st, kuigi kaubandus ja transport ei ole suletud täielikult, märkis Nordea panga peaökonomist Venemaal Tatjana Jevdokimova. Kui oletada, et töö peatab ainult mittetoidukaupade jaemüük ja transpordist töötab pool, ilmneb, et aprillis peatab ühel või teisel moel töö 10% majandusest. Jevdokimova märkis, et erinevalt eelmistest kriisidest, kui epitsentris oli tootmine ja teenused pehmendasid kukkumist, on nüüd kõik täpselt vastupidi.
Palju sõltub eraettevõtlusest. „Mõned omanikud võtsid headel aastatel ettevõttest välja märkimisväärseid sissetulekusummasid muu hulgas isiklikuks tarbimiseks ja nüüd selgub, et kuu tööseisakut tähendab juba pankrotti. Paljudel tuleb nüüd panna ärisse isiklikku raha, paljud juba teevad nii,“ ütles Maksu- ja Eelarvepoliitika Ekspertkesuse juht Kirill Nikitin.
Võttes arvesse keskmisi palku valdkondade kaupa ja registreeritud töötajate arvu 2019. aasta andmete järgi võivad ettevõtted kuuajase tööseisakuga töötajate palkadena kaotada kokku umbes 530 miljardit rubla (umbes 6,4 miljardit eurot), kui võtta arvesse, et ei tehta kaugtööd ja saadakse tavalist palka, arvestas kokku auditi- ja konsulteerimisvõrgustik FinExpertiza.
