Ekspert selgitab: miks diislikütuse hind meie tanklates jääb ka pärast aktsiisilangetust Leedust kõrgemaks
Tänast koroonaviirusest põhjustatud majanduskriisi arvestades on valitsuse ettepanek diislikütuse aktsiisi langetamiseks Leedu tasemele väga positiivne. Lisaks transpordisektorile pakub see suurt leevendust ka kõikidele teistele majandussektoritele, kus diislikütuse hind on oluliseks sisendkuluks. Arvestades aga Eestis kehtivat suuremat biokütuse kohustust võib diislikütuse hind jääda Eestis siiski kõrgemaks kui Leedus, kirjutab kütuseekspert Alan Vaht oma kütuseblogis.
Eestis on täna diislikütuse aktsiisimääraks 0,493 eurot liitrist, mis on EL-i teiste riikidega võrreldes absoluutses tipus. Arvestades erinevate riikide poolt transpordisektorile pakutavaid aktsiisitagatusi on Eesti oma tänase diislikütuse aktsiisiga Hollandi ja Iirimaa järel tublil kolmandal kohal, jäädes esikohal olijale alla 1,1 sendiga liitrist.
Iirimaaga on vahe kõigest 0,2 senti liitrist ning EL-i keskmist diisliaktsiisi taset ületame 23,6-protsendiga.
Juhul kui Eestis kehtiv diislikütuse aktsiis langetada Leedu tasemele, milleks on 0,372 eurot liitrist, tähendaks see diislikütuse hinnalangust tanklates 14,5 sendi võrra liitrist koos käibemaksuga.
Positiivne on, et sellises suuruses aktsiisilangetusega annaks Eesti EL-i diisliaktsiiside edetabeli tipus oma senise kolmanda koha Maltale ning Leedu tänast positsiooni arvestades asetuksime altpoolt 11. kohale. Sellisel juhul oleks Eesti diislikütuse aktsiisimäär EL-i keskmisega võrreldes 5,4 senti liitrist madalam (ilma käibemaksuta) ning loodud oleksid kõik eeldused selleks, et Eesti oleks Euroopa transpordiettevõtete tankimiskaardil kenasti tagasi. Seetõttu võib eeldada, et Ida- ja Lääne-Euroopa marsruudil tegutsevad veoettevõtted võiksid hakata oma tankimist tooma Eestisse tagasi.
Vastavalt eeltoodule luuakse väljapakutud suuruses aktsiisilangetusega piisavad eeldused selleks, et alates 2016. aastast peamiselt Lätile ja Leedule kaotatud diislikütuse liitrid võiksid tasapisi hakata Eestisse tagasi tulema. Arvestades, et diislikütuseturg kasvas perioodil 2009-2015 keskmiselt 4-5% aastas, saab öelda, et tänase diislikütuse turumahuga võrreldes on summaarseks kaotatud liitrite mahuks ca 130 miljonit liitrit.
Kui suur osa sellest mahust võiks tulla Eestisse tagasi, sõltub suuresti sellest, et millal Leedus rakendatakse samasugust biokütusekohustust nagu täna Eestis. Seega võime küll aktsiisitasemelt olla Leeduga samal pulgal, tuleb siiski lisaks arvestada sellega, et olulist rolli kütusehindades mängib kahe riigi erinev biokütusekohus.
Tänane biodiisli hinnamõju on ca 6-7 senti liitrist ning juhul kui Leedu jätkab tänase biokütuse poliitikaga, siis diislikütuse hind jääb Eestis ikkagi kõrgemaks kui Leedus. Lootust annab aga tõik, et enne diislikütuse aktsiisi tõstmist oli Eesti diislikütuse aktsiis Leedu omast 17% kõrgem ning vaatamata sellele oli Eesti diislikütuse hind suurest konkurentsist tulenevalt Leedus hinnast madalam.
Diislikütuse aktsiisimäära langetamisest Leedu tasemele võidaksid enim aga Eesti sisevedusid korraldavad transpordiettevõtted, kes oleksid oma veohindadega hoobilt taas konkurentsis ning saaksid hõivata tagasi viimastel aastatel Läti ja Leedu vedajatele kaotatud veomahud. Lisaks võidaksid kõik muud majandusharud, kus diislikütuse hind on tootmise sisendhinnaks, mis omakorda avaldaks positiivset mõju erinevate kaupade ja teenuste hindadele, mis võiksid hakata langema.
