Majanduskeskkonnas on hetkel muutujaid nii palju, et konkurent võib olla üks vähestest püsivamatest turuteguritest. Stabiilsete tegurite hulka kuulub ka konkurentsiõigus. Kas konkurentsiõigus lubab kriisi ületamiseks teha konkurendiga koostööd?

Lühike vastus on, et koostööd võib teha lühiajaliselt, kui see on hädavajalik, ja tingimusel, et tarbija võidab koostööst rohkem, kui kaotab. Seega on kindlasti välistatud võimalus leppida konkurendiga kokku, et konkurendid tõstavad oma toodete või teenuste hinda. Tarbija sellest ei võida. Küll võib tarbija rohkem võita, kui kaotada sellest, et konkurendid koordineerivad tarnekindluse tagamiseks lühiajaliselt oma tarnegraafikuid.

Soovitame hilisemate ebameeldivate üllatuste vältimiseks rääkida oma hinnang koostöö hädavajalikkusele ja positiivsetele ja negatiivsetele mõjudele läbi Konkurentsiametiga.

Minimaalselt tuleb enne igasuguse koostöö arutamist konkurendiga läbi mõelda järgmine:

1) kaalutava koostöö sisu, ulatus ja korraldus;

2) koostööga seonduv kahjulik mõju konkurentsile;

3) kas koostöö aitab parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda,

4) kas tarbija saab koostööst saadavast kasust õiglase osa;

5) kas taotletava kasu saavutamiseks on kaalutav koostöö hädavajalik ja proportsionaalne meede;

6) kas taotletav kasu kaalub üles koostööga kaasneva konkurentsi kahjustava mõju.

Kuna ettevõtja vaade ei pruugi kokku langeda konkurentsiameti vaatega, soovitame hilisemate ebameeldivate üllatuste vältimiseks rääkida oma hinnang koostöö hädavajalikkusele ja positiivsetele ja negatiivsetele mõjudele läbi konkurentsiametiga. Konkurentsiamet on avaldanud valmisolekut ettevõtjaid konkurentsiõigusega kooskõlas olevate koostöölahenduste leidmisel aidata.

Konkurentsiasutuste kriisiolukorda puudutavad selgitused

Konkurentsiõigus keelab ettevõtjatevahelise tegevuse, mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi takistamine, piiramine või kahjustamine. Konkurentide vahel on eriti rangelt keelatud kokku leppida hindades (sh hinnakujunduses, hinnakampaaniates jms), turu jagamises (sh müügiterritooriumides, kliendigruppides, varustusallikates), tootmis- või müügimahtudes. Samuti on keelatud konkurentsi kahjustav teabevahetus.

Euroopa Liidu liikmesriikide konkurentsiasutusi hõlmav Euroopa Konkurentsivõrgustik tegi 23. märtsil ühisavalduse konkurentsiõiguse kohaldamise kohta kriisiolukorras. Euroopa Konkurentsivõrgustiku liikmena on ühisavaldusega liitunud ka Eesti Konkurentsiamet.

Konkurentsiamet on asunud seisukohale, et ehkki ka kriisiolukorras on vaba konkurentsi kaitsmine oluline, ei ole ameti eesmärgiks takistada sellist konkurentide koostööd, mille eesmärgiks on kriisi tõttu tekkinud tarneraskuste vms probleemide ühisel jõul ületamine.

Euroopa Liidu konkurentsiasutused on lubanud mitte sekkuda vajalikesse ja ajutistesse koostöömeetmetesse, mille eesmärgiks on tarneraskuste ületamine. Konkurentsiamet kutsub ettevõtjaid üles koostöömõtete korral ametiga konsulteerima, et amet saaks koostööle hinnangu anda ja vajadusel nõustada sobivate lahenduste väljatöötamisel.

Leedu konkurentsiamet on konkurentsiasutuste ühisavalduse juurde lisanud, et võimalik võiks olla näiteks konkurentide infovahetus laovarude ja transpordivõimaluste kohta, et tagada kõikide tarbijate varustatus üle riigi. Ka Euroopa Komisjoni juhendmaterjal viitab, et üle- ja alatarnimise tõhusamat prognoosimist võimaldav teabevahetussüsteem, mis vähendab tarbijate nõudluse rahuldamata jäämist, võib teatud tingimustel olla lubatud.

Ühendkuningriigis on osaliselt piiratud konkurentsiõiguse kohaldumist esmatarbekaupade tarneahelas

Ühendkuningriik on läinud Euroopa Liidu konkurentsiasutuste selgitustest sammu kaugemale. Nimelt muutis Ühendkuningriigi valitsus 27. märtsil ajutiselt Ühendkuningriigi konkurentsiseadust nii, et esmatarbekaupade tarnijad ja jaemüüjad ning neile logistikateenuste osutajad võivad alates 1. märtsist 2020 kuni esmatarbekaupade tarneahela süsteemsete häirete perioodi lõpuni teha muudatuses loetletud vormides koostööd, kui koostöö eesmärgiks on ennetada või leevendada koroonaviirusest tingitud häireid tarbijatele esmatarbekaupade tarnimisel.

Esmatarbekaupade hulka kuuluvad seejuures toit, käsimüügiravimid, lemmikloomatoit, joogid (nii mittealkohoolsed kui ka alkohoolsed), puhastusvahendid, hügieenitarbed ja majapidamistarbed, välja arvatud bensiin, riided, ehituskaubad, finantsteenused, ajalehed, ajakirjad, postkaardid, CDd, DVDd, video ja audiokassetid, mänguasjad, taimed, lilled, parfüümid, kosmeetika, elektriseadmed, köögi sisseseade, aiandustarbed, raamatud, tubakas ja tubakatooted.

Lubatud koostöövormide hulka kuuluvad Ühendkuningriigis näiteks teatud kaupade osas tarbijatele ostulimiitide seadmine, eesliinitöötajatele ja riskirühmadele eelistarnete korraldamine, poodide lahtiolekuaegade koordineerimine, info vahetamine igapäevase laoseisu ja kaubapuudujääkide kohta. Koostöö raames on endiselt keelatud vahetada infot hindade ja kulude kohta ning koostööst tuleb teatada Ühendkuningriigi riigisekretärile. Kellel on soov Ühendkuningriigis lubatud koostöövormide ja -tingimustega lähemalt tutvuda, leiab Ühendkuningriigi konkurentsiseaduse muudatused inglise keeles siin: http://www.legislation.gov.uk/uksi/2020/369/made.

Ettevõtjad peavad enne konkurendiga koostöö arutamist endiselt kontrollima koostöö kooskõla konkurentsiõigusega

Eestis ei ole konkurentsiseaduse kohaldamise osas kriisiperioodiks erandeid tehtud. Euroopa Konkurentsivõrgustiku liikmete ühine seisukoht tuletab ettevõtjatele meelde, et konkurentsiõigus kehtib endiselt. Seega peaksid ettevõtjad lähtuma põhimõttest, et koostöö lubatavuse hindamisel võetakse koostöö seost kriisiolukorraga küll arvesse, aga koostöö kooskõla konkurentsiõigusega hinnatakse tavapäraste reeglite järgi.

Konkurentidevahelise koostöö puhul tähendab see reeglina hindamist, kas koostöö täidab ära kõik järgmised tingimused:

1) kokkulepe peab aitama parandada kaupade tootmist või levitamist või edendama tehnilist või majanduslikku progressi,

2) võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa,

3) kokkulepe ei või kehtestada ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole nimetatud eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud, ning

4) kokkulepe ei või anda ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnealuste toodete olulise osa suhtes.

Automaatselt kokkulepped ei pikene

Seda, et erakorralised olud ei õigusta igasugust koostööd, näitab Euroopa Kohtu varasem praktika.

1984. aasta leidis Euroopa Kohus nn tsingikartelli kohtuotsuses liidetud kohtuasjades 29/83 ja 30/83, et automaatselt pikenev kokkulepe, mille kohaselt konkurendid kohustusid üksteisele kaupu tarnima juhul, kui tootmises peaks tekkima tõsine häire, oli konkurentsiõigusega vastuolus. Kohus viitas, et kokkulepe ei kehtinud üksnes vääramatu jõu puhul ja muudes võrreldavates olukordades, vaid igasuguste tootmishäirete puhul. Selles otsuses jättis kohus seega ukse lahti võimalusele, et vääramatu jõu ja võrreldavate häirete puhul võib konkurentide vastastikune tarnekohustus olla lubatav. Hilisemas praktikas on seda võimalust siiski kitsendatud.

2008. aastal tegi Euroopa Kohus otsuse Iiri loomalihatööstuse kartelli kohtuasjas C‑209/07. Vaidlus puudutas ülevõimsusest tingitud kriisi käes vaevlevate veiselihatöötlejate kokkulepet töötlemisvõimsuse vähendamiseks.

Kokkuleppe eesmärk oli mastaabisäästu saavutamine tootmises, mis omakorda oleks tarbijate huvides. Euroopa Kohus aga leidis, et kokkuleppe õiguspärane eesmärk ei muutnud seda, et kokkuleppe eesmärgiks oli ühtlasi ka muuta turu struktuuri, mistõttu oli tegemist konkurentsi kahjustava eesmärgiga kokkuleppega.

Kui hilisemas riigisiseses menetluses arutati kokkuleppe vastavust individuaalerandi tingimustele, viitas Euroopa Komisjon kohtule esitatud arvamuses, et kokkulepe ei ole eesmärgi saavutamiseks hädavajalik juhul, kui turumehhanismide endi abil on mõistlikult võimalik häiring ületada. Kui aga kriisi asjaolud on piisavalt tõsised, võib see teatud ulatuses koostööd õigustada.

Vaatamata Euroopa Konkurentsivõrgustiku liikmete lubadusele mitte sekkuda kriisi ületamiseks vajalikku ajutisse konkurentide koostöösse, näitab varasem praktika, et ettevõtjate hinnang koostöö vajalikkusele ning negatiivsete ja positiivsete mõjude tasakaalule ei pruugi kokku langeda konkurentsiasutuste hinnanguga.

Kokkuleppest saadav kasu peab selgelt üles kaaluma võimaliku konkurentsi kahjustava mõju ning koostöö ei või minna kaugemale sellest, mis on tarneraskuste ületamiseks või muude tarbijale kasulike mõjude saavutamiseks hädavajalik. Konkurentsiamet on lubanud ettevõtjaid kriisiga seonduva koostöö lubatavuse hindamisel aidata.