KOGU INFO SIIT | Mismoodi on eriolukord muutnud ettevõtjate ja töötajate õigusi, mida tuleb maksude, haiguslehe ja koondamiste osas silmas pidada?

Advokaadibüroo TGS Baltic koostas põhjaliku ülevaate, kuhu on koondatud Eestis seoses COVID-19 levikuga kehtestatud tööõiguse, ühinguõiguse ja maksudega seotud meetmete (seisuga 29.03.2020) ja ka praeguses olukorras kohaldatavate olemasolevate seaduste info.

ETTEVÕTJA

Maksumeetmed (ajatamised, vähendamised)

• Eesti maksu- ja tolliamet (MTA) peatab eriolukorra ajaks maksuvõlgadelt intresside arvestamise, st tagasiulatuvalt 1. märtsist 1. maini. Sellest hoolimata tuleb kõik maksudeklaratsioonid esitada õigeks ajaks ja makse tuleb maksta, kui see vähegi võimalik on.
• Alates 1. maist vähendab MTA intressimäära praeguselt 0,06%-lt 0,03%-le.
• MTA võimaldab maksuvõlgade ajatamisel kohaldada praegu kehtivast intressimäärast madalamat intressimäära. MTA võib maksuvõlgade ajatamisel intressimäära vähendada kuni 100%. Praegu on intressimäära võimalik vähendada kuni 50%. Ettevõtjal tuleks taotleda maksuvõlgade ajatamist juhul, kui vajadus madalama intressimäära kohaldamise järele või makseraskused jätkuvad ka pärast 1. maid.
• Rohkem infot leiab SIIT.

Sotsiaalkindlustuse meetmed (ajatamised, vähendamised)

• Töötasu hüvitamise meetme on vabariigi valitsus heaks kiitnud eesmärgiga vältida koroonaviiruse tagajärjel tekkinud majanduskriisist tulenevaid ulatuslikke koondamisi. See jõustub 23. märtsil. Kõnealust meedet võib 2020. aasta märtsist maini, st kahekuulise ajavahemiku jooksul, kasutada iga tingimustele vastav tööandja. Hüvitise saamiseks peab tööandja vastama kolmest tingimusest vähemalt kahele. Töötasu hüvitis makstakse otse mõjutatud töötajale, kellele tööandjal pole kokkulepitud tööd anda ning kelle tööandja kohaldab töölepinguseaduse paragrahvi 35 või 37. Hüvitise saamise taotluse esitab tööandja. Riik maksab töötajale hüvitist määras 70% töötaja keskmisest töötasust, kuid brutosumma ei ületa 1000 eurot kalendrikuu kohta. Tööandja peab tööhüvitist saavale töötajale maksma töötasu brutosummas vähemalt 150 eurot.
• Ajavahemikul märtsist maini hüvitab riik kolm esimest haiguspäeva kõigi ajutise töövõimetuse avalduste puhul.
• Toetust peab taotlema tööandja. Taotlust saab täita e-töötukassas kaudu alates aprillist, täpne kuupäev on täpsustamisel.
• Rohkem infot leiab SIIT.

Toetused ja rahastamise kättesaadavus

Alljärgnev võib olla kättesaadav KredExi (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi loodud sihtasutus) vahendusel.

• Erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks ja uute laenude väljastamiseks. Kui pank leevendab olemasoleva pangalaenu tagasimaksegraafikut või on valmis väljastama ettevõtjale uue laenu, annab KredEx sellele laenule oma käenduse.
• Erakorraline laen. Kui pangad ettevõtjaid enam ei finantseeri, annab KredEx ettevõtjale erakorralise käibekapitali laenu koroonaviiruse puhangust tulenevate likviidsusprobleemide ületamiseks või investeerimislaenu, et kasutada ära koroonaviiruse puhangu tagajärjel tekkinud uusi ärivõimalusi.
• Täiendav tagatisfond laenukäenduste pakkumiseks. Kui seni oli KredExi maksimaalne käendussumma projekti laadist olenevalt 2 kuni 5 miljonit eurot, siis nüüd suurendatakse seda kõikide projektide puhul 5 miljoni euroni.
• Üksikasjalikum teave tehti teatavaks 27. märtsil ja on leitav SIIT.

TÖÖANDJA

Haigushüvitis

• Kui töötaja on haigestunud või olnud otseses kokkupuutes COVID-19 haigega, võib arst väljastada haiguslehe.
• Alates 16. märtsist on töötajatel ajutise meetmena võimalik veebis olevas patsiendiportaalis ise haigusleht vormistada. Seal tehtud sissekanded edastatakse Eesti Haigekassale ning tööandjale ja perearstile; samuti avatakse vaikimisi haigusleht ning perearst võtab töötajaga ühe nädala jooksul ühendust, et töötaja tervisliku seisundi ja esinevate haigussümptomite kohta täpsustusi küsida. Arst võib haiguslehe tühistada või lõpetada.
• Tööandja ja Eesti haigekassa maksavad töötajale haigushüvitist haiguslehe alusel. Tavaoludes esimese kolme päeva eest hüvitist ei maksta, neljanda kuni kaheksanda päeva eest maksaks hüvitist tööandja ning üheksandast päevast alates maksaks hüvitist Eesti Haigekassa. Vabariigi Valitsus on otsustanud, et märtsist maini maksab esimese kolme haiguspäeva eest töötajale hüvitist riik.
• Haigushüvitist makstakse määras 70% päevasissetulekust. Haigushüvitiselt tuleb tasuda tulumaksu.
• Haiguslehti ei väljastata inimestele, kes naasevad välisreisilt ja kellele on seega kohustuslik enesekarantiin, kuid kes on terved.

Sundpuhkus / puhkuse kasutamine (tasustatud ja tasustamata)

• Iga-aastase puhkuste ajakava ühepoolne muutmine on võimalik, kui puhkuste ajakava pole veel kinnitatud ja töötajatele teatavaks tehtud. Tööandja märgib põhipuhkuse aja puhkuste ajakavasse, mis koostatakse iga kalendriaasta kohta ja tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Üldjuhul ei pea tööandja arvestama töötajate taotlustega, kui neid pole võimalik mõistlikult ühitada tööandja äritegevusest lähtuvate huvidega. Tööandjal on samuti õigus puhkuste ajakavas ette näha kollektiivpuhkus.
• Teatud töötajatel, näiteks väikelapsi kasvatavatel vanematel, on õigus nõuda põhipuhkust neile sobival ajal.
• Kui iga-aastane puhkuste ajakava on kinnitatud, võib põhipuhkuste aegu muuta üksnes tööandja ja töötaja kokkuleppega.
• Tasustamata puhkuse kohaldamine on võimalik tööandja ja töötaja kokkuleppe alusel.
• Põhipuhkusele lisaks on võimalik kasutada ka teist liiki puhkusi, näiteks lapsepuhkust (vt allpool). Siiski pole tööandjal võimalik töötajaid sellist liiki puhkuste kasutamiseks kohustada.

Ajutine koondamine

• Eesti tööõiguses puudub mõiste „ajutine koondamine“.
• Kui tööandja on sunnitud oma äritegevuse ajutiselt peatama või tal pole muul põhjusel võimalik töötajatele, kes on valmis töötama ja soovivad töötada (praktikas nimetatakse seda jõudeajaks), (piisavalt) tööd anda, tuleb tööandjal maksta töötajatele keskmist töötasu.
• Suutmatus töötajatele tööd anda võib asjaoludest olenevalt (nt jõudeaja kestusest, jõudeaja tekkimise põhjustest) osutuda mõjuvaks põhjuseks, millele tuginedes on töötajal võimalik tööleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda. Töötaja võib erakorralise ülesütlemise puhul hüvitist nõuda juhul, kui töö andmata jätmine loetakse tööandja oluliseks töölepingu rikkumiseks. Eeltoodu on ebatõenäoline, kui töö andmata jätmine tuleneb praegu sest eriolukorrast.

Töötasu ja/või töötundide vähendamine

• Koroonaviiruse levik on üks põhjus, millele tuginedes võib tööandja töötaja töötasu ühepoolselt kuni kolmeks kuuks vähendada eeldusel, et töötajatele pole piisavalt tööd anda ning kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav.
• Töötasu pole lubatud ühepoolselt vähendada juhul, kui tööandjal pole töötajatele piisavalt tööd anda, kuid tööandjal on piisavalt raha töötasu maksmise jätkamiseks; sellisel juhul peab tööandja maksma jõudeaja eest keskmist töötasu.
• Töötasu on lubatud vähendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgani (584 eurot kuus või 3,48 eurot tunnis).
• Töötajal on õigus keelduda töötamisest ulatuses, mis vastab töötasu vähendamisele.
• Töötasu ühepoolseks vähendamiseks peab tööandja järgima kindlat korda, mis hõlmab kohustust töötajale võimalusel teist tööd pakkuda; kohustust teatada töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikule või usaldusisiku puudumisel töötajatele vähemalt 14 päeva ette ning kohustust anda töötajatele võimalus otsuse langetamises osaleda. Töötaja peab oma seisukoha esitama seitsme (7) päeva jooksul.
• Kui töötaja ei nõustu töötasu vähendamisega, võib ta töölepingu üles öelda, teatades sellest vähemalt viis (5) tööpäeva ette. Töölepingu ülesütlemisel peab tööandja maksma töötajale nii lepingu lõpparve, mis koosneb väljamaksmata töötasust ja kasutamata puhkusehüvitisest, kui ka hüvitisena ühe kuu keskmise töötasu.

Ülesütlemised

• Kui on selge, et asjaolud ei parane, ning tööandjal pole võimalik töötajale tööd anda või vähendatud töötasu maksta, võib kohaldada koondamist. See on olukord, kus tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel, st juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu. Koondamisega on tegu ka juhul, kui tööandja lõpetab tegevuse või kuulutatakse välja tema pankrot.
• Tööandja peab koondamisel järgima kindlat korda, mille alusel on tal kohustus pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd; kohustus esitada ülesütlemisavaldus kirjalikult (allkirjastatult või digiallkirjaga) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja teel). Ülesütlemisavalduses peab olema ülesütlemise põhjendus ning ülesütlemisest tuleb ette teatada või asendada etteteatamine vastava hüvitisega. Olenevalt ajast, mille töötaja on tööandja alluvuses töötanud, on etteteatamistähtaeg 15–90 päeva.
• Töölepingute kollektiivse ülesütlemise (kollektiivse koondamise) korral kohalduvad teavitamise ja konsulteerimise lisanõuded, muu hulgas kohustus teavitada riigiasutust (Eesti Töötukassat), ning kokku läheb vähemalt 45 päeva, enne kui tööandja võib alustada ülesütlemisavalduste edastamist.
• Koondamisel peab tööandja töötajale maksma hüvitist ühe (1) kuu keskmise töötasu ulatuses. Lisaks tuleb tal järgida etteteatamistähtaega, mis on (olenevalt töötatud ajast) 15–90 päeva, või maksta sellele vastavat rahalist hüvitist.
• Töötajal on õigus saada õigusaktidega kehtestatud koondamishüvitist, kui ta on tööandja alluvuses töötanud vähemalt viis (5) aastat. Töösuhte kestusest olenevalt vastab õigusaktidest tuleneva koondamishüvitise summa ühe-kahe kuu keskmisele töötasule.
• Eeltoodule lisaks võib töötajal olla õigus saada õigusaktidest tulenevat töötuskindlustushüvitist.

TÖÖTAJA

Kaugtöö

Valitsus on soovitanud tööandjatel võimaluse korral paluda, et töötajad (eelkõige need, kes kuuluvad riskirühmadesse) teeksid kaugtööd.

Kaugtöö võimaldamiseks peaksid tööandjad:

• toetama töötajaid töö jätkamisel selle tegemise asukohast olenemata, muu hulgas andma töötajate kasutusse kaugtöö tegemiseks vajalikud tehnilised vahendid; ja
• hoidma töötajatega kontakti ning julgustama neid üksteisele tuge pakkuma ja olema tööjõu kohanemisperioodil paindlikud.

Reisimine (töökohustuste tõttu ja eraviisiline)

• Valitsus on tungivalt soovitanud vältida igasugust ebavajalikku reisimist.
• Eestisse sisenemisele ning mandri ja saarte vahel reisimisele on kehtestatud piirangud.
• Alates 17. märtsist tuleb kõigil isikutel, kelle suhtes ei kohaldu ükski erand, Eestisse sisenemise järel jääda koju või oma asukohta vähemalt 14 päevaks (enesekarantiini kohustus). Samas ei tähenda see automaatselt, et töötaja pole kohustatud karantiini ajal töötamist jätkama. Töötaja peab tööandjat teavitama ja leppima kokku uue töökorralduse. Pakutud lahenduse eesmärk on luua töötajale kaugtöö tegemise võimalus. Kui see pole võimalik, peavad lepingupooled leidma muu lahenduse, näiteks sõlmima tasustamata või tasustatud puhkuse kokkuleppe.
• Tööandjad peaksid oma töötajatele soovitama vältida ebavajalikku reisimist, muu hulgas tööle ja töölt koju ning tööga seotud üritustele. Vältimatu reisivajaduse korral peaksid tööandjad julgustama oma töötajaid järgima Vabariigi Valitsuse edastatud riskide vähendamise juhiseid, muu hulgas vältima tiheda liiklusega aegu, hoidma mõistlikku kaugust teistest reisijatest ja pesema käsi kohe pärast sihtkohta jõudmist.
• Kui töötajatel pole võimalik minna kavandatud välisreisile, on tõenäoline, et nad taotlevad juba ajakavasse märgitud põhipuhkuse tühistamist. Tööandjad ei pea töötajatele puhkuse tühistamist võimaldama, kuid peaksid kaaluma, kas see oleks asjaolusid arvesse võttes kohane.

Ennetustegevused (vastuvõtu kord, avalikud suhted, nakatunud töötajatega tegelemine)

• Tööandjad peaksid tagama, et töötajad saavad ajakohastatud teavet ettevõtja ennetustegevuste kohta ja on teadlikud uusimatest riskide vähendamise juhistest.
• Kui töökohad on avatud, peaksid tööandjad tagama kätepesuvõimaluse ja kätepuhastusvahendite kättesaadavuse ning julgustama töötajaid neid regulaarselt kasutama. Kontoris töötavad inimesed peaksid arvestama, et avatud kontoriruumis on soovitatav kaugus teisest inimesest vähemalt 1–1,5 meetrit, tähtis on ruume korrapäraselt tuulutada, pindu regulaarselt puhastada jms. Avalikus sektoris on kehtestatud piirang, mille alusel pole lubatud rohkem kui viiel inimesel korraga viibida samas ruumis koosolekul. Soovitatav on järgida sama reeglit ka erasektoris.
• Ettevõtjad peaksid tagama, et juhatajad on teadlikud, kuidas ära tunda töötajatel ilmnevaid haigussümptomeid ja kuidas tegutseda juhul, kui selline olukord on tekkinud.

Laste või vanemaealiste ülalpeetavatega töötajad

• Töötajatel võib olla õigus saada mõistlikus ulatuses vaba aega, et hoolitseda oma ülalpeetavate eest. Mõistliku vaba aja all peetakse üldjuhul siiski silmas ühte-kahte tööpäeva, mille jooksul eeldatakse, et töötaja korraldab lapse või teiste ülalpeetavate hoolekande, ning vajaduse korral tuleb leida vastastikku sobiv lahendus ja sõlmida tööandjaga kokkulepe uue töökorralduse, näiteks kaugtöö tegemise, tähtajaliselt osalise tööajaga töötamise, põhipuhkuse kasutamise või muu sarnase lahenduse kohta.
• Tööandja maksab töötajatele mõistliku vaba aja eest (üldjuhul üks-kaks tööpäeva) keskmist töötasu, et töötajal oleks võimalik oma ülalpeetavate eest hoolitseda. Töötaja ei saa nõuda tööandjalt keskmist töötasu kogu kodus veedetud aja eest, näiteks juhul, kui lapsehoiuasutused on suletud.
• Võimalik võib olla lapsepuhkuse kasutamine. Igal kalendriaastal on emal või isal (või eestkostjal või kasuvanemal) õigus saada lapsepuhkust kuni kolm või kuus tööpäeva olenevalt laste arvust ja vanusest. Selle eest makstakse hüvitist miinimumtöötasu alusel. Eeltoodule lisaks on puudega lapse (kasu)vanemal või eestkostjal kuni lapse 18-aastaseks saamiseni õigus igal kuul saada ühe tööpäeva ulatuses vaba aega, mille eest makstakse hüvitist keskmise töötasu alusel. Hüvitise arvutab ja maksab töötajale tööandja. Tööandja peab esitama Sotsiaalkindlustusametile avalduse, et hüvitise maksmine hüvitataks riigieelarvest.
• Lisaks on võimalik kasutada tasustamata lapsepuhkust. (Kasu)vanemal või eestkostjal, kes kasvatab nooremat kui 14-aastast last või nooremat kui 18-aastast puudega last, on igal kalendriaastal õigus saada tasustamata lapsepuhkust kuni 10 tööpäeva.
• Juhul kui töötaja peab hoolitsema haigestunud ülalpeetava eest, võib töötajal olla õigus saada arsti väljastatava hoolduslehe alusel õigusaktidega sätestatud hooldushüvitist. Alates 16. märtsist on töötajatel ajutise meetmena võimalik vormistada hooldusleht veebis olevas patsiendiportaalis ise (vt eespool). Õigusaktidega kehtestatud hooldushüvitise määr on 80% päevasest sissetulekust ja hüvitist maksab riik hoolduslehe esimesest päevast alates. Hüvitise summalt peetakse kinni tulumaks.