Valitsus otsustas tõsta Eesti Energia aktsiakapitali hulka täiendavad 125 miljonit eurot kogu rahva heaolu ja jõukuse tõusuks. Omanik võib tõsta aktsiakapitali kui ta tahab - eraomanik teeb seda oma rahaga, riigiettevõtte aktsionär aga maksumaksja rahaga.

Eraomanik teeb seda väga-väga-väga kaalutletult ja põhjendatult. Tahaks loota, et riik teeb maksumaksja rahaga sama kaalutletult ja ei luba Eesti Energia juhil seda raha kulutada uue õlitehase ehitamiseks, vaid millekski palju perspektiivikamaks ja mõistlikumaks. Õnneks on neid mõistlikumaid valikuid palju - kuna õlitehase ehitamine on seal mõistlikkuse reas tagant esimene.

Miks õlitehast ei tule? Tegelikult pole suuremale osale mõtlemisvõimelistest inimestest tänasel päeval seda üldse vaja seletada, aga allpool mõned põhjustest ja tsitaadid, mille põhjal igaüks võib ise järeldusi teha ja edasi mõelda.

Põhjus 1. Tehast ei ehitata sellepärast, et see on ebaproportsionaalselt kallis. Enefiti uus õlitehas maksab 286 miljonit eurot ja on võimeline töötlema 2,2-2,4 miljonit tonni põlevkivi aastas. Nii kallist tehast sellise koguse põlevkivi töötlemiseks ehitada ei ole peaaegu võimalik, aga riigiettevõte ehk suudab.

Võrdluseks: eraettevõtte VKG uus Petroter tehas maksab 70-80 miljonit eurot ja töötleb garanteeritult 1,0-1,1 miljonit tonni sama kvaliteediga põlevkivi. St et tegelik maksumus 2,2-2,4 miljoni tonnise läbilaskega tehasele võiks olla 150-170 miljonit, aga mitte 286 miljonit eurot. Seda juhul kui tehase ehitamiseks viia läbi tehnoloogia põhine avatud riigihange.

Põhjus 2. Põlevkiviõli tootmine on liiga kallis, põlevkiviõli müügihind madal. Ühest tonnist standardkvaliteediga põlevkivist saab 11-12,5% õliprodukte, lihtsuse mõttes põlevkiviõli. Ühe tonni põlevkiviõli tootmiseks kulub ca 8 tonni põlevkivi.

Estonia kaevanduses on põlevkivi tootmine kallis, 15-17 eurot/tonn, Narva karjäärides odav, 11-13 eurot/tonn. Kui võtta keskmiseks hinnaks kohale tooduna ja purustatuna Enefiti laos 15 eurot/tonn, siis ainuüksi põlevkivi maksumus tonnis õlis on 120 eurot.

Põlevkivi hind moodustab õli hinnast väga jämedalt ca 50%, muud muutuvkulud 15% ja püsikulud 35% ( uue tehase puhul rohkem). Seega ühe õlitonni hind on jämedalt 240 eurot. Ühe õlitonni müügihind (arvutatakse Rotterdami bunkerkütuste LSFO hinna põhjal valemiga) on täna 100-140 dollarit/tonn ja iga tonni õli müügiga teenitakse kahjumit vähemalt 100 eurot. Sama madal oli põlevkiviõli müügihind viimati 2002. aasta alguses.

Põhjus 3. Põlevkiviõli tootmine jõuab „nulli" nafta hinna juures 45 dollarit/barrel. Eesti Energia väitel on tasuvuse piir uue õlitehase jaoks 45 dollarilise naftahinna juures, sealjuures esimese Enefit tehase tasuvusarvutuses oli see piir 70-80 dollarit (Harri Mikk, Eesti Energia). Oletame, et 45 dollarit on õige. Tuleb arvestada, et selle hinna juures taastub suures mahus USA kildanafta tootmine, mis omakorda põhjustab ületootmist maailmas ja viib hinna alla või paremal juhul hoiab samal tasemel (mis on kasulik nii Venemaale, USA kildanaftale kui väiksematele OPECi partneritele, saudidel on hea juba 25-30 dollari juures). Kõrgemat naftahinda ei ole ette ennustatud. Tulenevalt - „nulli" jõudmine ei saa olla eesmärk omaette investeeringu tegemiseks.

Põhjus 4. Fossiilsete kütuste tootmise laiendamine on vastuolus nii Eesti kui Euroopa keskkonnapoliitikaga ja prognoositavate trendidega energeetikas. Investeerimine fossiilsete kütuste tootmisse aastal 2020 on investeerimine mitte tulevikku, vaid eelmisse sajandisse.

Põhjus 5. Suur osa Euroopa ja maailma pankasid ei anna laenu fossiilkütuste projektidele. Laenu on küll võimalik saada Aasia ja osadelt Ameerika pankadelt, aga see on riskantsem ja hea mõte see ei ole.

Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi kes arvaks, et õlitehase rajamine on hea mõte.

Põhjus 6. Põlevkiviõli tehase rajamine ei ole Ida-Virumaa päästmine. Miskil põhjusel on paaril inimesel Tallinnas tekkinud arvamus, et 60 töökohta õlitehases ja ca 250 kaevanduses ja põlevkivi transpordis on kõigi idavirulaste unistus. Samaväärse tasuga töökohad saab riik aidata luua Idavirus taastuvenergeetikas, ringmajanduses, jäätmekäitluses, biogaasi tootmisel, teenuste vahendamisel, kasvõi metallurgias jne. Idaviru inimesed on intelligentsed ja targad ning võimelised õppima ja elama tulevikus, mitte minevikus.

Põhjus 7. Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi kes arvaks, et õlitehase rajamine on hea mõte. Õlitehas töötab 30 aastat, 10 aasta pärast on õlitehase õigustamiseks vaja rajada Uus-Kiviõli kaevandus, maksumus 250-300 miljonit eurot, kütuse kvaliteedi parandamiseks (väävlisisalduse alandamiseks) on vaja rajada eelrafineerimistehas maksumusega 650 miljonit ja vesinikutehas. Eestimaa noored seda õlitehast ei taha, kaasa arvatud Ida-Viru noored, Sillamäe noored, Narva noored. Neil on õigus ja sellega tuleb arvestada.

Põhjus 8. Hando Sutteri suunatud manipuleerimine avalikkusega ning valeinfo esitamine. Hando Sutteri tsitaadid ajakirjandusest (Põhjarannik, ka EE koduleht) eelmisel reedel (!) :

„Euroopas on eriti suur puudus vedelkütustest....."

„Globaalne nõudlus naftatoodete järele kasvab....."

„Nafta hinnad võivad jälle tõusta....."

Ja eelmisest aastast, enne 900 inimese koondamist :

„Mina küll ei oodanud, et CO2 hind nii kõrgeks läheb..."

Huvitav, kas Hando Sutter on ainuke inimene Euroopas, kes ei teadnud et CO2 hind läheb hiljemalt 2020. aastal 25 eurot/tonni peale?

Ometi oli see otsustatud EU strateegias juba 2015. aastal. Kindlasti on ta aga ainuke inimene maailmas, kes ei tea, et Euroopas ei ole vedelkütustest puudus, vaid pigem ajab üle.

Tänase päeva tegelik, lihtsalt kättesaadav informatsioon:

  • maailmas on nafta selle sajandi suurim ületootmine, Saudi Araabia suurendab mai kuust toodangut veel 3 miljoni barreli võrra päevas;
  • nafta hind langes nädala alguses alla 20 USD/barrel, sellise hinna juures on põlevkiviõli tonni müügihind 100-140 USD/tonn (sõltuvalt kvaliteedist);
  • riikide reservhoidlad, sh. Euroopas, on kütust täis, kütuse hoidmiseks renditakse suuri tankereid;
  • USA-s maksab bensiiniliiter 0.30 EUR, vaatamata sellele nõudlust pole.

Riigil Eesti Energia aktsionärina on hästi lihtne öelda ettevõtte juhatusele - kasutage teile usaldatud aktsiakapitali lisaraha targalt, ärge pange seda õlitehasesse. Näiteks tuulepargid ja päikesejaamad on juba palju parem mõte.