Priiskav lõuna vs säästlik põhi: euroala riigid on kriisiga võitlemise paketiga lõhkise küna ees
Euroala rahandusministrid kohtuvad homme telefonikonverentsi kaudu ning püüavad pandeemia mõjude vähendamise päästepaketi tingimustes kokku leppida.
Briti majandusleht Financial Times kirjutab, et praegu kokku pandud kolmel sambal tuginev kava põhineb Euroopa Stabiilsusmehhanismil, Euroopa Investeerimispangal ning Euroopa Komisjoni uuel töötuskindlustusskeemil ning selle maht on pool triljonit eurot. Kuid selle plaani saatus on lahtine, sest Itaalia, Hispaania ning Prantsusmaa koos liitlastega soovivad kasutusele võtta pikaajalisi lisameetmeid, nende seas ka koroonaviiruse järgsete kulutuste katmiseks ühtsete võlakirjade välja andmist. See käik äratas taas varjusurmast juba pikka aega kestnud põhja- ning lõunaosariikide vastasseisu ühiste võlakohutuste osas, millele Saksamaa koos põhjapoolsete ranget eelarvepoliitikat viljelenud liitlastega on vastu olnud.
Eurogrupi president Mario Centeno hoiatas nädalavahetusel ministreid, et need vaidlustega koostatud paketti ohtu ei seaks. Samas sai ta ka lõunaosariikidelt plusspunkte, öeldes, et plaanib arutelusid edasiste ühiste tööriistade koostamiseks hoogustada. „Meil on kindlasti taastumiseks tarvis uut raha," kinnitas ta ajalehtedele ning kutsus ministreid üles olema loovad.
Eurogrupp plaanib ettepanekud Euroopa Liidu liidritele arutlemiseks esitada järgmisel virtuaalsel aprilli Ülemkogul.
Ministrid arutlevad järgmiste võtmeküsimuste üle:
Euroopa Stabiilsusmehhanismi kasutamine
Euroopa Liit ning rahandusministeeriumite ametnikud on välja töötanud võimaluse euroala ühtse päästefondi Euroopa Stabiilsusmehhanismi laenuvõime kasutuselevõtuks. Kava kohaselt avatakse ESMi 240 miljardi euro mahus krediidiliin kõikidele riikidele.
Probleem on selles, et ESM asutati 2012. aastal Euroopa võlakriisi ajal, mil Saksamaa koos teiste ranget eelarvedistsipliini nõudnud riigid nõudsid, et lõdvemat käitumist harrastanud riigid eesotsas Kreekaga rakendaksid euroalalt abi saamiseks karme meetmeid: eelarve-eesmärke ning majanduse reformiprogramme.
ESMi tegevdirektor Klaus Regling on koostanud ettepanekud raha kasutamiseks. Peamine nõue on, et raha kasutatakse tervishoiusektori kuludeks või pandeemia tekitatud majanduskaosest üle saamiseks. Rahaga kaasneks ka riikide kohustus järgida Euroopa Liidu eelarvereegleid. Neid reegleid peaks riigid nagunii järgima. Aga Itaalia euroskeptikud non ESMi demoniseerinud ja ütlevad, et päästefondist raha saamisega kaasnevad karmid reforminõuded. Ja nii tahab Itaalia koos liitlastega sõlmida ESMi kokkuleppe ainult siis, kui ministrid nõustuvad ka edasiste ühiste võlakirjade plaaniga.
Eks põhjapoolsete riikide jaoks lisab õli tulle ka asjaolu, et Hispaanias räägitakse võimalikust kodanikupalgast, mis jääks kehtima ka pärast koroonakriisi ning vahendeid selleks nähakse just ühtsetest võlakirjadest.
Euroopa Investeerimispanga laenamise laiendamine
Euroopa Investeerimispank on laenuandmise turgutamiseks teinud ettepaneku mobiliseerida 40 miljardi euro mahus laenuvahendeid, mida saaks kasutada sildfinantseerimiseks, laenupuhkuseks ning teistest meetmeteks, mis aitaksid väike- ning keskmise suurusega ettevõtteid elus hoida.
Liikmesriigid arutavad ka üle-Euroopalise 25 miljardi euro mahus garantiifondi loomist, mis toetaks kuni 200 miljardi euro laenamist- see on suur abi pankade laskemoona suurendamiseks.
ELi töötuskindlustuse rakendamine
Euroopa Liidu töötuskindlustus tutvustades on Euroopa Komisjon pannud ette uue moodustise, mis eesti keeles kannab üsna pahaendelist nime- SURE, kuid mille sisu on 100 miljardi euro suurune solidaarsusmeede koroonaviiruse tõttu hätta sattunud töötajatele. Idee kohaselt antakse riikidele laenu ajal, mil töötajad tööst ilma jäävad ning nad rakendavad selliseid mudeleid nagu Saksamaa Kurrzarbeit. Komisjoni idee on koguda kapitalitult laenudeks 100 miljardit eurot. Garantiid nõuavad liikmesriikide parlamentide heakskiitu, mis tähendab, et programmi alustamine ning käima saamine võib venida.
Financial Times märgib, et osad põhjapoolsed liikmesriigid on plaani osas kahtlevad, sest see näeb ette jälle eelarvevahendite teistesse riikidesse suunamist.
EU Observer kirjutab, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen toonitas eelmisel nädalal meedet tutvustades, et just põhjapoolsed riigid on sarnaseid meetmeid varem edukalt kasutanud.
Samuti toob majandusleht välja, et Euroopa kolme elemendi kava on keskendunud praegusele kriisihetkele, kuid riigid tahavad näha plaani, kuidas edasi minna. Võtmeküsimus on, kuidas riigid oma majandused turgutuspakettide, sh suurte avaliku sektori investeerimisprojektide kaudu taas käima saavad, samas kulutusi võimalikult odava laenurahaga rahastades.
Vastuse üks osa peitub Euroopa Liidu uues seitsme aastases eelarves, mis peaks investeeringuid rahastama. Kuid osa riiki ütleb, et sellest ei piisa. Siin tulebki mängu ühiste võlakirjade idee. Üheksa liikmesriiki, nende seas Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania, on teinud ettepaneku nn koroonavõlakirjade väljalaskmiseks, mida müüks Euroopa institutsioon kõikide liimesriikide toetusel ning vahendeid kasutatakse riikide kulutuste rahastamiseks.
Samas on ühiste Euroopa võlakirjade idee Euroopa põhjapoolsete riikide jaoks vastumeelne ja nii üritavad Euroopa ametnikud enne homset kohtumist eriarvamusel poolte vahel mingit kokkulepe leida.
