Kohtumisel arutati põhjalikult tööjõuga seotud küsimusi ning probleeme, mida kriisiga kaasnevad liikumispiirangud põllumajandussektoris põhjustavad. Riigipea sõnul saab põllumajanduses sel kevadel puudu olevate abikäte mure küll osaliselt lahendada kogemusteta inimeste ajutise kaasamisega, kuid põllumajanduses on palju oskustööd ja juba aastaid pole võimalik täiesti ilma välistööjõuta hakkama saada.

„Kindlasti saab tänast tööjõupuudust põllumajanduses osaliselt lahendada Eesti inimestega, kes on püsivalt või ajutiselt töö kaotanud ja julgustan kõiki selliseid inimesi pöörama pilku maale ning võimalusel põllumeestele appi minema. Samas on tänapäevases farmis väga palju oskustööd, mida niimoodi asendada pole võimalik,“ lisas Kaljulaid.

Riigipea sõnul on põllumajanduses lahendusi vaja ka kiiresti, sest maasikad valmivad ikka siis, kui nad valmivad, mitte siis, kui mõni eelnõu valmis saab. „Kiire lahendus oleks pikendada eriolukorra raames juba siin olevate teiste riikide töötajate töölubasid,“ lausus president Kaljulaid.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja andmetel on seni veerand põllumajanduse töötajatest tulnud välismaalt, sealjuures kolmandik suurfarmide lüpsjatest ja kuuendik muudest farmitöötajatest on pärit Ukrainast või teistest kolmandatest riikidest.

Riigipea arutas põllumeeste esindajatega ka seniste tarneahelate toimimist. „Olukorras, kus kaubad ei liigu enam üle piiride nii nagu me harjunud oleme, peame üheskoos pingutama, et toidujulgeolekus ei tekiks täiendavaid riske,“ ütles president Kaljulaid peale kohtumist ning kutsus kõiki inimesi üles märkama ja võimalusel soetama poes ja tellimiskeskkondades Eesti tootjate kaupa.

Lisaks põllumajandus-kaubanduskoja juhtidele kohtus riigipea täna veel videosilla vahendusel tööandjate keskliidu ning linnade ja valdade liidu esindajatega.