Tallinna Ülikooli dotsent õpetab Oxfordis poliitikat

Sügisest saati Oxfordi ülikoolis töötanud Tallinna ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri kõrvutab, mispoolest pika ajalooga Inglise ülikool end uutmoodi akadeemiliseks nimetavast TLÜ-st erineb, mille poolest aga sarnaneb.

„Süsteem on pisut teistsugune kui meil,“ selgitab Lauri. „Neil on ühes õppeaastas kolm semestrit. Semestrid on lühikesed – kaheksa nädalat, kuid väga intensiivsed. Praeguseks on läbi kaks ja kolmas kohe algamas.“

Magistrantidel on esimesel ja teisel semestril väga tihe õppetegevus, toimub palju kontaktloenguid. Esimestest nädalatest alustatakse ka üks ühele juhendamisega. Semestritevahelisele ajale, aga ka viimasele semestrile, mis algab aprilli lõpus, jääb enamik eksameid – kuigi kindlat eksamiperioodi Oxfordis pole – ja kirjutatakse lõputööd. Seega viimasel semestril ei toimu ka õppejõul igapäevast õppetööd, kuid on palju juhendamist ja eksamite kontrollimist, lisaks sisseastumistega seonduvaid tegemisi ning lõputööde paneele.

„Minu jaoks oli suur väljakutse ka siinne süsteem, kus igal tudengil on oma isiklik tuutor või juhendaja, kes õppetegevust jälgib ja toetab,“ tunnistab Lauri. „Seega ei piirdu juhendaja roll ainult lõputööga, vaid ta jälgib kogu õppeprotsessi kulgemist. Kuivõrd õppetöö pinge on suur ja nõudlikkus kõrge, on palju ka selliseid probleeme, mille lahendamises mängib tähtsat rolli nn Oxfordi kolledžite süsteem. Seda aegade jooksul välja kujunenud peent tasakaalu ja rollide jaotust on väljast tulijal alguses raske hoomata.“

Kõige vähem valmistas Triin Laurile muret erialane ettevalmistus. Rõõmustas äratundmine, kui palju lähtub Oxfordi ülikooli õppetöö ja -tegevus samadest raamatutest, artiklitest ja teemadest, millele tugineb Tallinna ülikoolgi. „Siinkohal suur kiitus ja tunnustus mu juhendajale ja heale kolleegile professor Anu Tootsile!“

Mitmed heaoluriigi ained, mida Triin Lauri Oxfordis õpetab, olid tal ka Tallinna ülikoolis. Esimesel semestril õpetas ta koos kahe kolleegiga võrdleva sotsiaalpoliitika kursust magistrantidele, peale selle on ta magistrantide juhendaja. „Kureerin ka bakalaureusetaseme õppeainet sotsiaalpoliitikast, mida loeme koostöös kolleegidega teistele instituutidele ülikoolis – seal käivad poliitikateadlased, humanitaarteadlased ja paljud teised,“ selgitab eestlannast õppejõud. „Osalen ka mitmes komisjonis, mis on seotud doktorantidega ja doktoritööde erinevate etappidega ning löön kaasa perepoliitika uurimisrühmas, mille juht on professor Mary Daly.“

Oxfordi tohutu boonus on see, et toimub palju seminare ja teadusüritusi tuntud külalisesinejatega. „Inimestega, keda oled teadlaseks saamise teekonna algusest imetlenud, tsiteerinud, kelle teoseid lugenud, võid siin sattuda seminaril kõrvuti arutlema,“ kõneleb Lauri.

Mis Oxfordi tudengitesse puutub, siis nende ettevalmistuse tase ning nõudlikkus iseenda ja õppejõu suhtes on väga suur. Õppejõud peab alati tagama kõigile võrdse võimaluse, kedagi ei tohi eelistada, näiteks anda mõnele rohkem tagasisidet. „Loengutes on alati mõni aktiivsem ja häälekam, neid peab tasakaalustama, et tagada kõigile võimalus rääkida,“ kõneleb Lauri.

Erinev on ka see, et ülikooli tullakse ikkagi õppima, ülikooli kõrvalt ei käida nii palju tööl, kui Eesti üliõpilased on sunnitud seda tegema.

Kollegiaalsust ja üksteise toetamist näib siin rohkem olevat, kuid see võib tuleneda ka sellest, et Oxfordi semestrid on lühikesed (8 nädalat), need on väga intensiivsed nii üliõpilastele kui ka õppejõududele ning antakse endale aru, et terviku väärtus sõltub igast üksikust lülist.

Absoluutselt iga Oxfordi ülikoolis õppiv ja töötav inimene kuulub peale oma osakonna ka kolledžisse. Kolledž tagab igaühele teadus- ja turvavõrgustiku, mis võimaldab suhelda ning samas moraalselt kohustab suhtlema sealsete inimestega. Kolledž on esimene asutus, mis hoolitseb inimeste vaimsete ja emotsionaalsete murede eest.

„Oxfordi ülikool pole lihtsalt maja keset linna, vaid tõeline võrgustik kolledžitest ja instituutidest, mis moodustavad ühtse süsteemi,“ nendib Lauri. „Kogu linn on justkui seda ülikooli täis, linna elurütm ja emotsioonid käivad koos ülikooli semestritega.“

Praegu käib kogu ülikooli õppetöö ja suhtlus töötajatega Skype’i, Microsoft Teamsi ja meili vahendusel, aga toimib sellele vaatamata hästi. Kogu järgmise semestri ehk Trinity term’i tegevus on planeeritud distantsõppena, ka kõik klassikalised klassiruumieksamid on ümber kujundatud ja viiakse läbi elektrooniliste, nn avatud raamatu eksamitena. „Kõigil palutakse töötada kodudest ja pakutakse igakülgset toetust nii koolitusteks kui ka puuduoleva tark- ja riistvara soetamiseks,“ kinnitab Lauri.

Seega olgugi, et riigi esialgne reaktsioon pandeemiale paistis silma leebusega, siis nüüdseks on ülikoolihooned ilmselt rohkem lukus kui Eesti omad. Mõneti Oxfordil ka vedas, sest kriisi süvenemise hetkeks oli Hilary term just lõppenud ja see andis ülikoolile veidi lisaaega uutmoodi tegevuse koordineerimiseks. Arvestades sellega, kui fragmenteerunud ja aruteludekeskne Oxfordi juhtimismudel on, oli see ka hädavajalik.

Triin Lauri on Tallinna ülikooli avaliku poliitika dotsent ja loeb loenguid heaoluriigist, haridussüsteemidest ning -reformidest ja võrdlevast uurimismeetodist. Kui ka sina sooviksid oma valdkonna tippude käe all õppida riigiteadusi, tutvu meie bakalaureuse- ja magistriõppekavadega.