ERISAADE | Kinnisvaraekspert: jää, millel tants käib, on väga õhuke. Olud muutuvad päevadega. Äärmuslikust hinnalangusest võidaksid kriisiajal vaid rikkad

Kui vaadata märtsikuist hinnastatistikat Tallinnas, paistab, et kõik oleks kinnisvaraturul justkui korras. Tulemus on näiline. Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark sõnab, et olukord muutub pidevalt ning sektoris valitseb palju teadmatust. Mis puutub võrdlusse eelmise majanduskriisiga, siis seal mängis tema sõnutsi suurt rolli hinnamull, praegu seda polnud.

Õhtust saadet juhib Delfi toimetaja Karoliina Vasli, külaliseks Tõnu Toompark. Teemaks on erakinnisvaraturul toimuv.

Eriolukorra kehtestamisest möödub järgmise nädala hakul kuu. Kui vaadata märtsikuu statistikat, siis märgiline on see, et üle Eesti vähenes korteritehingute arv 10 protsenti, Tallinnas oli vastav näitaja koguni 16 protsenti. "Kuu on väga lühike periood, aga mingi indikatsiooni ta annab," arvab Toompark.

Kui hindadest rääkida, siis kehtib tema sõnutsi ütlus - väike vale, suur vale ja statistika. Võrreldes aastatagusega oli märtsis Tallinnas korteritehingute puhul hind 12 protsenti kõrgem. "Mis tehingud pigem ära jäid? Pigem vanemad korterid, kus eraisikust müüja müüb eraisikust ostjale. Sõlmiti neid, kus arendajaga leping tehtud mitu kvartalit tagasi, märtsis toimus vormistamine," selgitab ta.

Kus võib juba selgemat langustrendi ka hindade osas näha, on üüriturg. Kriisi puhul on see esimene rindejoon, kus muutused toimuvad kõige kiiremini.

Kriis ja eriolukord tulid ootamatult. Kui pikalt kinnisvaravaldkonnas on üldse hetkel võimalik prognoose teha? "Ma arvan, et paar päeva. Olukord on ikka väga udune ja öö on pime," näitlikustab Toompark. "Viimased kindlad punktid on märtsikuu statistika kohta, aga nädal on edasi läinud. Olukord muutumas," märgib ta ja lisab, et pole ju teada, mil kriis leevenema hakkab. "Jää, millel tants käib, on väga õhuke. Ei teeks prognoose, ootaks rohkem selgust."

Enamikul praegustel tööealistel on selgelt meeles kriis, mis lahvatas 12 aasta eest. Olud olid toona teised. Toompark meenutab, et siis oli kinnisvaraturul suur hinnamull, kust tuli ka järsk langus.

Toompark ütleb, et tema hinnangul meil praegu mingit mulli ei olnud. Ka palgad on viimastel aastatel jõudsalt kerkinud, mille kõrvalt kinnisavaraturul toimuv pole midagi ülepaisutatud.

Toona langesid korterihinnad pealinnas suisa 30-50 protsenti, praegu seda oodata pole. Ümbritsevad olud on teised. Toompark ütleb ka, et midagi säärast oleks kriisiajal enamikele ka pigem negatiivse tähendusega. "Odavnemine tähendab võimalust rikastele ja ilusatele. Nii-öelda keskmine inimene hinnalangusest võitu ei saa. Miks? Ta võib jääda töötuks, ei saa vana eluaset ära müüa, sest turul pole likviidsust. Laenuvõtmine negatiivses keskkonnas on üliraske, sellisest äärmusest saavad võita vaid rikkad, kel kontol raha olemas. 95 protsenti ei peaks lootma olukorrale, kus hinnad palju langevad. See muidugi ei tähenda ka, et peaks minema teise äärmusesse, kus väärtus kallineb iga aasta 10 protsenti, see oleks teistpidi absurdne," arutleb ta.

On ka üpris palju neid, kel juba mõnda aega tagasi ostetud korter uusarendusse, mis hetkel valmis vaid paberil. Pole veel kerkima hakanudki. On neil põhjust muretsemiseks? Intervjuu lõpuosas tuleb ka arutlusele, kas need, kes mõelnud korteri soetamisele, peaksid praegu pidurit vajutama ja ootama, mis edasi saab.