Gazprom tarnis kaugvälismaale ehk siis Euroopa riikidesse jaanuaris ja veebruaris 24,9 miljardit kuupmeetrit maagaasi, kirjutab Vedomosti riigi tolliteenistuse andmetele tuginedes. Seda on 30% eelmise aasta sama aja tulemusest vähem. Absoluutarvestuses on Venemaa gaasieksport vähenenud enam kui 10,7 miljardi kuupmeetri võrra.

Gazprom ise ei ole selle aasta ekspordistatistikat veel avaldanud, regulaarse andmete avaldamise lõpetas ettevõte selle aasta alguses.

Suurima kukkumise tegid jaanuaris- veebruaris Saksamaa (langus 38,5% 6,7 miljardi kuupmeetrini), Austria ( 49,2% 2,3 miljardi kuupmeetrini ja Holland- 54,8% 1,4 miljardi kuupmeetrini).

Kokku vähenes eksport pea kõikidesse 24 riiki, mille kohta tolliamet andmed avaldas. Ainsaks erandiks oli kolm riiki: Belgia, Ungari ja Slovakkia. Nendesse kolme riiki kasvas eksport pea 1,4 miljardit kuupmeetrit.

Tolliameti andmebaasis ei ole andmeid Bosnia ning Hertsegoviina, Taani ja Makedoonia kohta. Gazpromi kinnitusel eksport neisse riikidesse toimus, kuid mahte ettevõtte esindaja ei täpsustanud.

2018 ja 2019. aastal saavutas Gazpromi eksport Euroopasse rekordilise mahu- ligi 200 miljardit kuupmeetrit. Gazpromi osa Euroopa gaasiturul saavutas 36,7% taseme ning Euroopa gaasiimpordist andis Gazprom 67%.

Tulevikust rääkides kinnitasid ettevõtte tippjuhtkonda kuulujad korduvalt, et nad kavatsevad ettevõtte võtmeturgudel oma taset hoida.

Veebruaris kinnitas ettevõtte finantsasju kureeriv asepresident Famil Sadõgov, et Gazpromi selle aasta eelarve on koostatud lähtudes eeldusest, et ekspordi maht ning ka keskmine tarnete hind jääb 2019. aasta tasemele. Siis oli 1000 kuupmeetri hind 204 dollarit.

Uus reaalsus

Paraku ei luba aasta algus selle prognoosi täitumisele loota. Veeldatud maagaasi (LNG) pakkumise suurenemine hakkas juba eelmisel sügisel tulevikuhindadele survet avaldama. 30% Gazpromi pikaajaliste lepingute hind on jätkuvalt seotud nafta hinnaga. Toona maksis naftabarrel umbes 60 dollarit ja ettevõttel läks hästi. Kuid juba jaanuaris tõi ekspordihindade langus ettevõttele ligi 2 miljardi dollari suuruse kaotuse. Võrreldes aasta varasemaga tähendab see tolliameti andmetel valuutas 41% miinust.

Veebruariks kärpis Gazprom juba korra keskmise ekspordihinna prognoosi 175-185 dollarini 1000 kuupmeetri eest. Kuid ekspordimahtude vähenemisest juttu ei olnud. Toona kinnitas ettevõtte ekspordi eest vastutav asejuht Jelena Burmistrova, et uut korrigeerimist enne aprilli ei tule, sest seda ei tehta enne esimese kvartali tulemuste hindamist.

Eelarves oli varu- 200 dollarilise 1000 kuupmeetri hinna ja 45 dollarilise nafta hinna korral oleks see 676,5 miljardit rubla. Kui aga keskmine müügihind langeks 170-180 dollarini 1000 kuupmeetri eest, väheneks likviidsusvaru 100 miljardi rubla võrra.

Sooja talve tõttu jäid Euroopas gaasivarud rekordiliselt kõrgeks: veidi vähem kui 60 miljardit kuupmeetrit, mis on 55% maksimaalsest võimalikust. Ka nafta tuletistehingute hind on langenud mitmete aastate madalaimale tasemele: Hollandi TTFil kõikusid need juba mitu nädalat 80-85 dollari tasemel 1000 kuupmeetri eest ning 1.aprillil kukkusid suisa 76 dollari tasemele.

Selle aasta ametlikke uusi prognoose Gazprom avaldanud ei ole. „Esimene kvartal on küll läbi, kuid turu statistikat veel ei ole,“ teatas Gazpromi pressiesindus Vedomosti küsimusele vastuseks, kinnitades, et ettevõte keskendub lepingutega võetud kohustuste täitmisele ja klientide nõudluse rahuldamisele. Nagu kirjutab Vedomosti, võib see olla seotud määramatuse ja ebakindluse suurenemisega Euroopa gaasiturul.

Normaaltingimustes võiksid madalad hinnad tähendada, et energiatarbijad hakkavad eelistama maagaasi. Kuid seni ei ole Euroopa ametlikku statistikat ega ka hinnangut selle kohta, kuivõrd võib koroonaviiruse pandeemia energiatarbimist vähendada.

Rekordid jäävad minevikku

Fitchi direktor Dmitri Marintšenko sõnul viitab praegu kõik sellele, et tänavune aasta Gazpromile rõõmu ei too. „Tugevalt kukuvad mitte ainult hinnad, vaid ka mahud. I kvartal saab pehme talve, suurte varude ning suurenenud LNG tarnete tõttu olema väga nõrk,“ lausus ta.

LNG tarned Euroopasse on kasvanud, sest koroonaviirus vähendas Aasias nõudlust. Aga teises kvartalis lisanduvad neile probleemidele veel koroonaviiruse põhjustatud nõudluse vähenemine Euroopas. Ja kuigi langus ei ole nii tugev kui naftal, jätab see siiski oma jälje. Ning paranemist ei ole Marintšenko sõnul oodata enne talve lähenemist.

On tõsine oht, et Gazpromi eksport võib sel aastal väheneda üle 10%. Aga oluliselt suurem probleem on keskmine müügihind. „See võib langeda enam kui 20%,“ tõdeb Marintšenko.

Analüütikute sõnutsi ei ole Venemaa gaasimonopoli eksporti toetavaid faktoreid eriti näha. Nii kinnitab gaasianalüütik Sergei Kapitonov, et gaasitarneid juhivad meeleolud Euroopa turul. Euroopas on gaasivarud suuremad kui eelmisel aastal. Ning survet lisavad ka USA LNG tarned, ilma milletagi juba turg on küllastunud.

Kui 2019. aastal eksportis USA umbes 50 miljardit kuupmeetrit gaasi, siis sel aastal oodatakse juba umbes 70 miljardit. Euroopa viirusest tingitud karantiini mõju Kapitonov väga oluliseks ei hinda ja potentsiaalselt võib jutt käia mõnest miljardist kuupmeetrist. Kuid koos olemasolevate varudega võib arvata, et suvel jääb gaasi hind madalaks ja gaasi ennast on palju.

Marintšenko usub, et nagu paljud teised ettevõtted, peab ka Gasprom oma eelarve ja plaanid ümber tegema. Kuid vähemalt 1-2 aasta jooksul jääb ettevõtte likviidsus heaks tänu pärast eelmist kriisi kogutud varule. Eelmise aasta septembri lõpu seisuga oli Gazpromi kontodel 15 miljardit dollarit. Seda peaks olema piisavalt, et katta negatiivset rahavoogu. Nafta hinna langus kajastub aga lepingute hinnas.