ÜLEVAADE | Poliitmängud naftaturul, mida naftatootjate kartell arutab ja miks see USA presidendi jaoks nii oluline on
Aga just sellest kohtumisest ning Saudi Araabia ning Venemaa kokkuleppest sõltub, kas USA on maailma suurim naftatootja või mitte. Samamoodi on valvel ka üleilmsed finantsturud, sest OPECi ministrid üritavad turuosade pärast käivat sõda lõpetada ning koroonaviiruse pandeemiast tingitud nõudluse langusest põhjustatud hinnalangust peatada. Ja selleks, et maailmamajandusele juba enam kui 100 aastat vajalikku värsket verd pakkunud sektorit stabiliseerida, ongi tarvis väga laiapõhjalist üleilmset tootjate kokkulepet.
USA president Donald Trump kutsub OPECit ja Venemaad maailma naftatoodangut 15% kärpima. Kohtumistel osalevad ka G20 ja Rahvusvaheline Energiaagentuur. USA ning Kanada ametnikud on kinnitanud, et nende firmad on samuti valmis tootmist vähendama.
Briti majandusleht Financial Times kirjutab, et kuigi ajaloolise leping sõlmimiseks on aeg küps, pole sugugi selge, kas kärpest piisaks pea kolmandiku võrra vähenenud nõudluse mõjude tasandamiseks ning toob välja naftaturu võtmetegijate seisukohad:
Põhja- Ameerika toodang võib kokkuleppeta kokku kukkuda
Kui OPEC ja Venemaa kokkuleppega ei nõustu, kukub naftabarreli hind 10 dollarile ning USA tootmine praktiliselt halvatakse: päevane naftatootmine kukub 13 miljonilt barrelilt 7 miljonile, kinnitas ühe Texase juhtiva gildanafta firma Pioneer Natural Resources juht Scott Sheffield.
„See mõjuks USA nafta ja gaasitööstusele laastavalt," kinnitas ta, lisadest, et järgneks rohkelt kiireid pankrotte.
Kokkulepe viiks barreli hinna 35 dollarile või ülespoole, kuid Sheffieldi sõnul oleksid tootjad jätkuvalt hädas ning USA naftatoodang väheneks 3 miljoni barreli võrra päevas. Mida see tähendab? Gildanaftaga tegelevate firmade juhid tahavad, et Ar-Riyadi ja Moskvasse jõuaks sõnum, et USA valitsus ei pruugi lasta gildanafta tootjatel OPECi kärbetega liituda, kuid tootmine väheneb sellele vaatamata.
Continental Resourcesi juht ning Trumpi hea sõber Harold Hamm on lobistanud Saudi ja Venemaa toornafta maksustamise eest. Seda ideed toetavad ka kanadalased. Sheffield selgitas, et selle idee vastased loodavad 10 dollarile kukkuva nafta hinna juures nõrgemad konkurendid alla neelata.
Suurfirmade juhtide hinnangul kulutavad väiksemad firmad liiga palju raha kalli nafta toomiseks ja turg lihtsat sööb nad ära.
Mida Tump tahab?
USA presidendile meeldib odav bensiin ja OPECit ta ei salli. Sellisel seisukohal on Trump olnud aastaid. Aga Trumpi administratsioon on ka välja kuulutanud Ameerika energiastrateegia, mille kohaselt peaks riik tootma naftat rohkem kui ükski teine riik. Hinnalangus aga ohustab seda strateegiat tõsiselt.
Nii ongi Trump nimetanud langevad naftahinnad massiivseks maksulangetuseks ning püüdnud Saudi Araabiale ning Venemaale auku pähe rääkida, et need hinna kergitamiseks tootmist kärbiksid. Ja loomulikult survestavad Trumpi naftatööstuse erinevate huvidega ettevõtted. Gildanafta tootjad on utsitanud presidenti Saudi Araabia relvaabi peatama, imporditolle kehtestama, Venemaale uute sanktsioonidega survet avaldama ning ka USA energeetikafirmadele finantsabi andma.
Nende suuremad konkurendid nagu ExxonMobil ja Chevron ütlevad aga, et turg peab olema vaba ning nagu kirjutab Reuters, tundub, et Trump on nende juttu ka kuulda võtnud.
Igatahes on Valge Maja astunud kaks konkreetset sammu. Esiteks avanud juurdepääsu USA strateegilistele varudele ning teiseks asunud Saudi Araabiat survestama. Kutsus ju viimane OPEC+i erakorralise kogunemise kokku praktiliselt kohe pärast Trumpi väidet, et Ar-Riyad ja Moskva kärbivad päevast tootmist 10-15 miljoni barreli võrra.
Nagu kirjutab Financial Times, tahab Saudi Araabia Trumpi maha rahustada, aga ka hinnasõda võita.
Saudi Araabia on juba eelmisel kuul selgelt välja öelnud, et on valmis tootmist vähendama, aga seda vaid juhul, kui ka teised seda teevad. Kuna Venemaa nende tingimustega märtsi alguses nõus ei olnud, katkes ka nende neli aastat kestnud tootmiskokkulepe ning vallandus hinnasõda. Ja seetõttu võib ka sellenädalane kriisikohtumine vett vedama minna.
Saudi Araabia on öelnud, et toodab praegu päevas rekordilise naftakoguse: 12,3 miljonit barrelit päevas samas kui turul valitseb ajaloo suurim nõudluse langus.
agu kinnitas üks saudide riikliku naftafirmaga Saudi Aramco seotud isik: on aeg, et Saudi Araabia lõpetaks kõikide tasuta sõidutamise.
Trump on suutnud olukorda muuta ja tema surve on Saudi Araabiale ka mõjunud, kuid kuningriigil on oma tingimused. Nii peaksid uued kärped olema globaalsed: tootmist ei vähendaks mitte ainult OPEC ja selle varasemad liitlased, vaid ka Põhja-Ameerika tootjad, Brasiilia ning teised.
Analüütikute sõnutsi võivad nõudmised olla teadlikult liiga kõrgeks seatud. Kui selle tulemuseks on vaid väike tootmiskärbe, võib Saudi Araabia loota, et suudab USAd enda paadis hoida ning samas ka säilitada oma pikaajalise turuosa tagasivõitmise strateegia.
Venemaa: kas poolt või vastu?
Kuu aega tagasi oli Venemaa rahul, sest hinnalanguseega kahjustati USA naftasektorit. Riigi naftafirma Rosneft juht ning Venemaa presidendi Vladimir Putini lähedane liitlane Igor Setšin sai ettekäände OPECi kokkuleppest taanduda ning püüda turuosa suurendada.
Praeguseks on aga Venemaa oma naftale ostjate leidmisega hädas ning väljavaade, et nafta hind jääb pikemaks ajaks 20 dollari tasemele on ka Venemaa valitsusjuhid Kremlis närviliseks teinud. Seda vaatamata sellele, et riigi majandus on laiapõhjalisem kui Saudi Araabial.
Venemaa sisemaine tarbimine väheneb ning laod on pilgeni täis. Riigi uudisteagentuurid edastasid eile, et riik on valmis tootmist kärpima päevas 1,6 miljoni barreli võrra. Aga ka Venemaa võib kokkuleppest keelduda, sest on valmis kärpima vaid siis, kui sammuga liituvad kõik teised.
Samuti on tõenäoline, et Venemaa tahab vastutasuks USAlt sanktsioonide lõdvendamist.
SEB analüütik Bjarne Schieldrop tõdes, et kogu OPECi kohtumine võib olla vaid suur šõu. Ka võivad Moskva ning Ar-Riyad süüdistada läbikukkumises G20 riike.
Miks G20 on kaasatud?
Eesmärgiks on saada kärpega kasvõi osaliselt liituma võimalikult palju riike. Rikasete riikide Pariisis asuv klubi Rahvusvaheline Energiaagentuur asutati pärast 1973-1973 aasta Araabia naftaembargot kaitseks OPECi hinnatõusu katsete vastu. Agenuuri juht Fatih Birol kinnitab, et naftahinna langus ohustab kogu maailma finantsstabiilsust ning üks grupp üksinda selle ohjamisega hakkama ei saa. Nii, et koos tänavuse presidendi Saudi Araabiaga on kaasatud ka G20. „Suur probleem nõuab üleilmset kaasatust," kinnitas Birol Briti majanduslehele. „See on G20 teema".
Energiaagentuuri kinnitusel on turu stabiliseerimine isegi väiketootjate nagu Hispaania huvides, kes võiksid naftat osta erakorraliste reservide tarbeks.
