Kuigi viirusepuhangu tõttu seatud piirangute koondmõju eratarbimisele on järsk ja negatiivne, on mõju kauba- ja teenusgrupiti erinev, kirjutas Eesti Panga väljaandes Rahapoliitka ja majandus koroonaviiruse ja seatud piirangute mõjust Eesti majandusele.

Üksikute teenuste ja kaupade nõudlus ja tarbimine suurenevad, näiteks sideteenuste tarbimine nii kaugtöö kui ka liikumispiirangute tõttu, aga ka toidu- ning joogiostud, mis esialgu kasvavad varumiseesmärgil ning hiljem ka asendades restoranikülastusi ― teenusvaldkond, milles toimuv langus on üks suurimaid.

Väljas söömise kulutused kahanevad umbes 80%

Piirangute kehtimise ajal kahanevad kulutused väljas söömisele arvestuslikult umbes 80%. Samal ajal kasvab toidu- ja esmatarbekaupade ostmine kauplustest. Kuigi toidupoodide lahtiolekuajad on lühenenud ning nende külastatavus on langenud, on e-tellimuste arv juba hüppeliselt kasvanud. Samuti on kasvanud ühekordsete ostude summad. Kokkuvõttes on piirangute ajal toidu ja jookide ostmine jaekettidest suurenenud.

Jalatsite ja rõivaste müük langeb kuni 80%

Kaubanduskeskuste sulgemise tõttu kadus üks traditsiooniline poolkestvus- ja kestvuskaupade müügikanal. Sel põhjusel langeb rõivaste ja jalatsite müük piirangute ajal eeldatavalt kuni 80% ning sisustus- ja majapidamiskaupade müük kuni 50%. Kuigi märtsis kasvatas kiire üleminek kodukontori ja koduõppe režiimile hüppeliselt nõudlust osade kestvuskaupade (arvutid, kodumasinad) järele, jääb äkiline nõudluse kasv neis kaubagruppides märtsi teise poolde ning teise kvartali alguses selliste kaupade müük väheneb. Samas hoiab kaugtöö tegemine suurt nõudlust andmesideteenuste järele.

Rongi- ja bussireisijate arv kahanes umbes 80%

Majapidamiste transpordikulutusi mõjutavad piirangud negatiivselt igas võimalikus mõõtmes. Esiteks lükkavad tarbijad vähenenud kindlustunde tõttu edasi sõidukite ostu. Teiseks on vähenenud sõidukite kasutamine – seda näitavad nii maanteeameti liiklussageduse mõõtmised kui ka kütuse jaemüügimahtude umbes 30% vähenemine. Kolmandaks on lisaks rahvusvahelisele reisiliikluse kadumisele ka riigisisene rongi- ja bussireisijate arv vähenenud umbes 80%. Kokku on eeldatud, et piirangute kehtimise ajal vähenevad kulutused transpordile kuni 50%.

Puhke- ja kultuuriteenuste tarbimine langeb 95%.

Kuna välisturistidele on Eesti piir suletud, saavad tugevalt kannatada majutusasutused. Suuremad hotelliketid on juba enamiku oma hotelle või spaasid sulgenud, langenud on ka kortermajutus. Piirangute ajal väheneb majutusteenuste tarbimine minimaalseks; puhke- ja kultuuriteenuste tarbimine langeb 95%. Kuna suvekuudel on ligikaudu 60% majutusasutuste külastajatest välismaalased ja isegi piirangute kadumisel ei pruugi reisimine kiirelt taastuda, jääb hotelli- ja restoraniteenuste tarbimine tagasihoidlikuks.

Muutus 2020. a tarbimise kogumahus sõltub eelpool mainitud kuluartiklite tundlikkusest piirangutele, piirangute kestusest ning järgnevast taastumiskiirusest. Stsenaariumi korral, kus piirangud kehtivad mai alguseni, kahaneb tarbimine jooksevhinnas sel aastal 5%. Kui piirangud kehtivad augusti alguseni, on langus aga 12%. Mõlemas stsenaariumis eeldatakse, et piirangute ajal siirduvad tarbijad tavalistest kauplustest e-poodidesse. See on juba jõuliselt toimunud toidu- ja esmatarbekaupade segmendis, kus probleem on pigem kaubanduskettide võimekus kasvava e-tellimuste mahuga toime tulla.

Majanduslanguse suurus sõltub eelkõige sellest, kui kaua kestavad piirangud Eestis ja mujal ning kuidas ettevõtted kriisi üle elavad. Kui olukord leeveneb näiteks mai alguses, võib Eesti majanduskahaneda 6%. Kui olukord leeveneb näiteks augusti alguses, võib Eesti majandus kahaneda 14%

Väljaande leiab siit.