„Mõned aastad tagasi lõin esimest korda Excel tabeli, et aru saada, kuhu meie peres raha kaob,“ kirjutas Pilt oma blogis.

Tabelist joonistusid välja kolm peamist valdkonda: möödapääsmatud kohustused (kodulaen, liising, kommunaalarved, lasteaia kohatasud jms), olmekulud (toit, riided, auto kütus) ning säästud. Kuna pangalaenu ja autoliisingu suurust oma käitumismustrit muutes mõjutada ei saa, keskendus Pildi pere kodukuludele ning sellele, mida saaks nende vähendamiseks oma igapäevases elukorralduses muuta.

Esimese asjana torkas Pildile silma erinevus telefoniarvetes. Kui tema maksis oma paketi eest 15 eurot, siis elukaaslase telefoniarve oli kolm korda väiksem – ainult 5 eurot. „Täna oleme kogu perega ühe teenusepakkuja all.“

Seejärel tasub üle vaadata oma interneti- ja telepaketid. „Me ei ole väga suured teleka vaatajad ja oma üllatuseks avastasin, et meil on selliseid kanaleid, millest mul polnud õrna aimugi,“ kirjeldas Pilt ning lisas, et pere maksis igakuiselt ka Lastenurga eest, kuigi lapsed vaatasid seda väga harva.

Pilt vahetas kanalipaketi kõige väiksema vastu ringi ja lasi üleliigsed teenused eemaldada. „Võit tuli pea 20 eurot kuus. Enne seda olin maksnud lihtsalt aastaga 240 tühja teenuste eest, mida ma ei kasutanud.“

Kodukuludelt aitab säästa seegi, kui regulaarselt kommunaalkulud üle vaadata. Näiteks ostis Pildi pere nõudepesumasina, mis aitab neil vett kokku hoida. Üle vaadati ka pere elektripakett.

„Ma polnud kunagi varem elektriarvetesse süvenenud, sest olin elanud üürikorterites ja kõik arved läksid korteri omanikule. Mina lihtsalt maksin kommunaalarved ära ja asi korras. Nüüd aga tutvusin erinevate teenuspakkujatega ning nende hinnakirjadega.“ Kuigi elektripaketi vahetamiseks põhjust ei olnud, hakkasid Pilt ja tema pere tunduvalt hoolikamalt jälgima tulede kasutamist ning võimalusi, kuidas elektrit vähem tarbida. „Tegime seda ka varem, kuid üsna lohakalt,“ tõdes ta.

Kaasa lapsed

Pilt on ka lapsed kavala triki abil kodukuludelt säästma pannud. „Nad ei saanud algus üldse pihta, mingist kulude kokkuhoiust, kui tühjas toas tuli ei põle. Lähenesin asjale teise nurga alt. Näitasin pilte ja videoid jääkarudest ja liustikest. Pärast seda näitasin pilte liustikest, mida enam pole ja nälgivatest jääkarudest.

Selgitasin, et kui tahame elektrit toota, siis täna tuleb see suures osas fossiilsete kütuste põletamisest, kuid nende põletamine paraku soojendab planeeti ja nõnda sulab ka jää, milleta surevad jääkarud ära,“ rääkis Pilt. „Üsna karm, aga samas väga aus lähenemine, mis toimib siiani ülimalt kenasti. Enam me ei pea ütlema, et pane tuli kustu. Piisab ka sellest kui ütlen „jääkaru“ ja juba jooksevad väikesed jalakesed tuld kustutama.“

Seega tasub oma arvetele aeg-ajalt pilk peale heita, eriti veel, kui arvete tasumine toimub püsimaksetena. „Meie hoiame tänu regulaarsetele ülevaatamistele kokku üle kolmesaja euro aastas ning lisaks tarbime mõõdukamalt,“ ütles Pilt. „Priskem rahaline võit tuleb ikka toidu, riiete ja muude olmekulude kärpimisest, kuid kodukuludest on kõige lihtsam alustada. Sellest tulenev rahasääst annab lisamotivatsiooni juurde.“

Kui soovid rohkem nõuandeid, kuidas säästlikumalt elada, raha koguda ja investeerida, liitu Facebooki rahatarkuse grupiga #Kogumispäevik.